Unistada tuleb suurelt...

August 2019: 

Hei, hei!

Ma pole enam ammu midagi kirjutanud, sest ma pole teadnud, millest kirjutada. Kui kellelgi teist on ideid, millest ma võiksin kirjutada või mille kohta arvamust avaldada, siis kõik ideed on väga oodatud ja tere tulnud. 

Suvi hakkab juba läbi saama  ja ma mõtlen iga päev, et peaksin oma lõptutööga tegelema, aga tunnistan ausalt, mu päevad lihtsalt mööduvad ja lõputööni ma ei jõua. Õnneks ma siiski veel väga hullus seisus ei ole ja lohutan end sellega, et suudan ennast kokkuvõtta ja oma lõputöö valmis kirjutada ja jaanuaris siis kaitsta. Usun, et Jumala abiga on kõik võimalik, isegi kui mul hetkel on raske ennast kokku võtta. 
Nüüd ÕNNEKS hakkas töö juurest puhkus. ÕNNEKS just sellepärast, et ma ei armasta oma tööd absoluutselt. Ja ma väga loodan, et kõik läheb hästi ja saan juba varsti teha lahkumisavalduse ning minna  kohta, kus töö eest palka ka makstakse, kus on normaalne tööaeg, et minna  täiskohaga tööle ja vabad nädalavahetused, samuti pikk puhkus suvel. Räägin lasteaiast ja loodan väga, et saan sinna tööle. 
Praegu olen poole kohaga klienditeeninduses. Sinna ma täiskohaga iialgi ei läheks, kuna esiteks see madal palk ei ole seda väärt, teiseks, ma olen üpris kindel, et sellisel juhul oleksid minu päevad E-P 11-23ni või siis 8-20ni.  Igatahes pikad ja igavad. Muidugi ma ei oleks seitse päeva järjest tööl, aga tean, kui olen 3-4 päeva järjest 12h tööl, siis see 1-2 vaba päeva ei aita mul absoluutselt välja puhata, sest ma hakkan kohe mõtlema, et pean jälle tööle minema ja see tekitab stressi. 

Ma ei arva, et klienditeenindus kui selline, oleks iseenesest halb või vähe väärtuslik töökoht. Ei, ma arvan, et enamus klienditeenindajaid, eriti toidupoodides on alamakstud ja vähe väärtustatud. Minu kogemus on küll see, et minu tööd ei austa ei tööandja ega ka kliendid, kelle järelt peab pidevalt koristama nii nende isiklikku rämpsu kui ka kaupa, mis loobitakse lihtsalt suvalise koha peale. 
Tööandja ei väärtusta mu tööd, sest selle kolme aasta jooksul ma pole kordagi kuulnud enda töö kohta midagi positiivset. Kui olin tööl olnud vähem kui aasta, siis kuulsin vaid negatiivset, et ma pole piisavalt kiire ja ei tee oma tööd sama kiiresti kui näiteks inimene, kes on sarnast tööd teinud juba aastaid. 

Teiseks olin süüdi selles, et tahtsin õppepuhkust jõulude ajal ja teised peavad selle võrra rohkem tööl käima ja tööd tegema. Praeguseks on muidugi juhataja vahetunud, aga ega ma temagi käest ei ole kuulnud ühtegi positiivset sõna. Uuris ainult seda, kas mul mõni laps läheb 1. klassi. Pidin vastama eitavalt, sest mul pole veel lapsi. 

Vahet ei olegi enam, sest see töökoht on vaid ajutine, kuigi olen seal tööl olnud rohkem kui 3 aastat. Õnneks on hakanud asjad liikuma ja tunneli lõpust paistab valgus, et vahetada töökohta. 
Muutusi tuleb korraga palju, sest lisaks töökohavahetusele vahetan ka elukohta, kuna praeguses elukohas on üür siiski liiga kõrge, teiseks üks tuba on läbikäidav, kolmandaks puudub küpsetusahi, mida ma väga taga igatsen, sest ma niiväga ootan juba seda, et saaks kringlit või kooki küpsetada. 
Jumal on aidanud leida sobiva korteri, mis on väga hea asukohaga, kaks poodi on ühe peatuse kaugusel (üks ühes suunas teine teises suunas), üks pood on väga lähedal. Lisaks on mitmed kaubanduskeskused lähedal. Kui saan ühte kindlasse kohta tööle, siis kahe bussiga sõidan 31 minutit, mis on päris ok. Seal on kaks eraldi tuba, üür on kõvasti odavam ning saame maksta ülekandega, mis on väga hea ja mugav. Lisaks tõenäoliselt võin võtta omal vastutusel ka looma, sest üürileandja pole otseselt öelnud, et ei tohi. Pean muidugi enne olema täiesti veendundud, et suudan looma eest hoolitseda, olgu selleks siis kass või koer või mõlemad. Ma ise igatsen väga koera, sest olen täielik koera inimene ja tean, et koer on rohkem selline ka, kes poeb kaissu ja tahab inimese lähedal olla. Samas, kuna pean ka tööl käima, siis see on natukene keeruline, aga mingit looma ma päris kindlasti tahan. Sest see on minu suur soov ja unistus ja igatsus hoolitseda kellegi eest, kes seda vajab ja igatseb. 

Ma usun, et unistused täituvad ja peagi tuleb päev, kus ma saan ka jagada pilte oma lemmikust. 

"Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda." (Jk 5:16)

17.01.2021

"Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda." (Jk 5:16

Sellel konkreetsel kirjakohal ning palvel üleüldse on olnud minu elule väga suur mõju. Palju suurem, kui ma seda tegelikult oskan arvata ja suudan mõista. Tänaseks ma olen täiesti veendunud selles, et ma olen elus ja siin maa peal praegu tegutsemas ainult tänu palvetele, tänu sellele, et on olnud inimesi, kes mingitel hetkedel on minu eest palvetanud. 

Miks ma seda väidan? Seetõttu, et kui olin alles tulnud Jumala juurde, olin olnud umbes pool aastat käinud koos Jumalaga, noortekatel, laagrites jne. Olin väga tundlik vaimumaailmale. Ühel õhtul avastasin, et miski nagu juhib mind kirjutama mingisuguseid tekste. Õnneks see ei jäänud vaid minu teada, vaid  sellest said osa ka osad minu sõbrad. Ja eks ma uurisin selle kohta, kas Jumal võib sellisel viisil rääkida. 

Kuna see teema siiski ei andnud rahu, siis palvetasime sõbrannaga selle teema eest ja see kadus, tänu Jumalale. Hiljuti lugesin läbi teise sõbranna käest saadud väikesed tunnistuste vihikud. 

Ühes vihikus oli välja toodud automaatkirjutamine, millest arvasin, et see on täpselt see sama teema, mis mul kunagi oli. Rääkisin sellest ka selle sama sõbrannnaga, kellega koos kunagi palvetasime selle teema pärast. Mulle sai selgeks, et see oli palju tõsisem vaimne teema, kui me tol hetkel üldse aru saimegi. 

Kuigi me 5-6 aastat tagasi ei mõistnud olukorra tõsidust, aga siiski võtsime aja ning palvetasime selle eest, siis Jumal kuulis ja vastas ning hoidis ära kõige hullema. 

Nüüd aastaid hiljem kui aru sain, kui tõsine see teema tegelikult oli, andsin selle taaskord täiesti teadlikult Jumala kätte.

Kogu see teema oleks võinud lõppeda surmaga, aga tänu Jumalale selle inimese eest, kes tol ajal minuga koos palvetas, ma usun, et tegelikult oli neid inimesi tunduvalt rohkem. 

6. märts 2017 astusin reaalse sammu selleks, et endalt elu võtta. Võtsin korraga u 27 valuvaigistit ja lootsin, et ma järgmine päev ei ärka. Tulemus oli see, et  ärkasin, mul oli ainult pisut halb olla, kuid muidu oli tervise koha pealt kõik korras.

Te mõtlete võib olla, et 27 valuvaigistit pole mitte midagi ja et see polegi tõhus viis selleks, et endalt elu võtta. Võib olla tõesti. Mina näen siiski Jumala armu selles, et see ei mõjunud mulle. Ma usun, et oli inimesi, kes olid võib olla enne seda sammu minu eest võidelnud. Võib olla 1-2 päeva, kuud või aastat enne seda reaalset sammu. On võimalik, et oli inimesi, kes 10-20 aastat enne seda on minu eest palvetanud, on neid, kes palvetasid minu eest sel konkreetsel ööl, kui mina soovisin, et oleksin surnud. Ma olen üsna veendunud, et kusagil olid inimesed konkreetselt minu pärast palvetamas nii enne kui ka pärast seda kui olin astunud reaalse sammus selleks, et elu võtta. 

16.07.2022

Postituse kirjutamise alustamisest on möödas umbes 1,5 aastat. Nojah, nii on see siiani olnud, et olen avaldanud väga harva uusi postitusi. Tahan seda muuta ja iga päev avaldada vähemalt ühe uue postituse. 

Palve koha pealt usun, et palves on tõesti vägi asju muuta, kui seda muutust tõesti kogu südamest igatseme. Olen peagi avaldamas postitusi sellest, kuidas Jumal on mind tervendanud. Ma usun, et Jumal on ülemarst. Ta on targem kui kõik maailma arstid kokku. Ta teab rohkem, kui kõik maailma targeimad arstid kokku teavad. Ja nagu ma olen varemgi kirjutanud, usun, et on inimesi, kes minu eest iga päev palvetavad. Ma ei pruugi neid isegi tunda, nad võivad elada maailma teises otsas ja palvetada teadmata, et nad just minu eest palvetavad, kuid Jumal teab. 

Tõsi, mõnikord juhtub ka seda, kus kristlased on palvetanud, kuid haige lahkub ikkagi noorelt. See ei tähenda, et Jumal on halb ja ebaõiglane, see ei tähenda, et Jumal ei vasta. Jumal vastab alati, kuid mitte nii nagu meie tahame ja ootame. Mõnikord on parem kui inimene lahkub, meie mõistes sureb ära. Suremine kristlase jaoks ei ole muud kui pääsemine taevasse Jumala juurde. Ja Jumala juures elamine on kindlasti parem kui elu siin maa peal. Jumal näeb suuremat pilti ning teab mida ta teeb. Mina ootan väga, et saaksin juba Jumala juurde, kus mul on unistuste kodu ja kus võin suure rõõmuga teenida Jumalat igavesti. 

Jumala arm on tõesti see, tänu millele ma eksiteerin ja olen elus. Kogu minu elu sõltub Jumalast. Kõik, mis mul on kuulub Jumalale ja kogu minu sissetulek kuulub Jumalale. On ainult rõõm, kui saan midagi Temale tagasi anda. Olgu selleks kasvõi üks euro kuus. Jumal on mind igati õnnistanud. Mu elu ja kogu minu varandus kuulub Temale, usun, et koos Temaga teen suuri asju, sest Jumal on hea. Julgustan ka Teid palvetama nende eest, kes ei tunne Jumalat. Teie palvetel on mõju, isegi kui peate järjepidevalt palvetama aastakümneid. Ikkagi on palvetel mõju ja tuleb päev, kui inimesed, kes ei tunne Jumalat ja on teile olulised tulevad Jumala juurde. Teie ei pruugigi seda kunagi näha siin maa peal, aga võite näha neid kalleid Taevas koos Jumalat ülistamas. 

Õppimine Narva Kolledžis vol 1

Täna, 13.05, kui ma postituse kirjutamist alustan, ei ole ma veel saanud Narva Kolledžisse sisse, kuid ma ma loodan väga, et sel aastal see õnnestub. 

Täna, 09.07 jätkan postituse kirjutamist. 13. juunil sai hakata Narva Kolledžisse kandideerima. See õnnestus ilusti ning ligi kuu aega tuli oodata, et saaksin tulla sisseastumisvestlusele. Praegu on kell 11.32 ja ma ootan juba siin Narva kolledžis oma vestluse aega, mis on 13.45. loodan, et saan varem ära käia vestlusel. 

Ma olen vist väga õel, sest loodan, et piisavalt palju inimesi jääb tulemata või saab vähem punkte ja mina saan sisse. Loodan, et suudan veenda ka komisjoni, et ma tõesti soovin õppida. Ma oleks tõesti super hüper õnnelik, kui saaksin selle õppekoha, mida olen juba kaks aastat oodanud ja lootnud. 

Olen täna täiesti esimest korda Narvas ega oska siin muidu liigelda kui ainult Google mapsi abil. Telefonil on 22% akut. Ma loodan, et saan kusagilt laadija, sest enda oma unustasin kaasa võtta, ei teadnud, et seda vaja võiks minna. 😀

Olen siin oodates natuke närvis ka, samas lootus on suur. Järgmisel nädalal olen laagris ja siis saan teada ka, kuidas intervjuu läks. Kui ma siiski ei veena komisjoni piisavalt, siis õpin eksternina ühe aasta ja kandideerin järgmine aasta uuesti. 

Täna on ka minu armsa õe sünnipäev ja ma lähen koos temaga Viimsisse ujuma. 

Enne ma seda postitust ei avalda kui olen teada saanud, kas sain õppekoha või ei. Seega saan seda postitust veel täiendada.

Lisan siia mõne pildi ka, mis ma siin Narvas teen 😉

Kahjuks ei saanud ma Narvas pilte teha, sest olin nii tark ja jätsin telefoni laadija koju ega vaadanud, et akut on väga vähe.

Narva Kolledžis intervjuu läks keskmiselt, paarile väga olulisele küsimusele ma vastust ei teadnud ja need tulid ka veidi ootamatult, kuid loodan, et siiski saan selle õppekoha, mida ma niiväga soovin. 

Tänane päev õe ja vennaga läks hästi Käisime Viimsi veekeskuses ujumas ja meil oli väga tore. Lasime mitu korda torudest alla ja ujusime ja mõllasime niisama, kiusasime ka teineteist. Tänane päev on selles osas vähemalt korda läinud. 

Täna 10. juulil avastasin, et sain intervjuul 89 punkti. See on iseenesest hea tulemus, kui just 100p saajaid pole 50 või rohkem. Ma olen rõõmus, et sain palju punkte, kuid ärevaks teeb see ootamine. Tahaks juba teada, mitmendaks ma siis seal pingeras jään. Kas saan selle õppekoha või ei? Oh jah, ma nii väga loodan, et õnnestub õppima pääseda. Oi, kuidas ma ootan ja loodan, et saan õppekoha. Ootamine on ühest küljest põnev aga teisest küljest tekitab ärevust, punktid on head. Oh, ma niiiväga loodan, et see aasta ei ole 100p saajaid liiga palju ja ma oma 89 punktiga mahun esimese 50 hulka. 

Täna on 11.07.22 ja ma ikka ootan, et teada kas sain õppekoha Narva kolledžisse või ei. Ma nii loodan, et saan selle õppekoha, sest ma tõesti soovin väga õppida ja end täiendada, et olla hea õpetaja. Oh, see ootamine on nii raske, aga see treenib mu kannatlikkust. Ma loodan, et ei pea pettuma jälle. 

Nojah, ikkagi läks nii nagu ma kartsin, ei saa õppekohta, sest minust kõrgemate punktide saajaid oli liiga palju. Jäin 170. kohale, olen pettunud. Kuid proovin järgmine aasta uuesti. Lähen aastaks eksterniks ja kandideerin järgmine aasta uuesti. Võtan 1-2 ainet semestris ja loodan et jõuan nende eest maksta. Loodan, et järgmine aasta saan õppekoha. Aga kui mitte, siis proovin nii kaua kuni saan selle õppekoha. Ja lõpetan ikkagi selle eriala, mida ma soovin õppida. 

Oleviste koguduse laager 2. päev

Täna on 12.07.2022 laagri teine päev. Olen juba tükk aega üleval ja hambadki on pestud. Lähen kohe ka üleni pessu ja olen uueks päevaks valmis. 

Usun, et Jumal on kohal ja teeb vägevat siin laagris. 

Kell on juba 16.16. Käisin just natuke aega tagasi vesiaeroobikas. Ilm on küll pilvine, aga õhk on suhteliselt soe. Vesi oli külm, aga aeroobika oli mõnus. Lõpuks hakkas täitsa soe ja isegi päike piilus pilve tagant välja. Ongi hea, et pole liiga palav, vaid on paras ja päris pikkade riietega ka just olema ei pea. Õhtul jah on pikad riided vajalikud, aga praegu veel isegi mitte. Ainus puudus oli see, et parmud tahtsid mu ära süüa. 

Tänane päev on olnud tore. Kell on juba 23.16 ja tulin tuppa ära, et magama minna. Hambaid ma täna pesta ei viitsi. Olen laisk. Igatsen kogeda midagi rohkemat kui olen siiani kogenud. Igatsen kätte saada Püha Vaimu, et Ta teeks tööd mu sees. Soovin kogu hingest et Püha Vaim täidaks mind ja ma võiks olla rõõmus temas. Kaks õhtut on veel ees, see on nii lohutav. Usun, et Jumal teeb siin midagi vägevat. 

Oleviste koguduse noortelaager_mõtteid enne laagrit ja laagri esimene päev.

Täna 09.07.22 kui seda postitust alustan, ei ole ma veel laagris, aga ma ootan laagrit väga. Oleviste noortelaagris käisin esimest korda eelmisel aastal. Ja siis oli küll igavesti vahva ja tore laager. See aasta plaanin kõik laagrilised Facebookist või Instagramist üles otsida, et nad sõbraks lisada. 😀

Ootusärevus on suur kuigi ilm tõotab tulla vihmane ja jahe. Selle aasta laager on Voore puhkekeskuses. Seal on ligidal pood isegi. Aga mis on ägedam, siis seal on bassein ja mingi järveke ka. Igal juhul ujumisvõimalus on olemas.

Kuigi ilm tõotab tulla külm ja vihmane, siis ujuma lähen ikkagi, saagu mis saab

Ootan väga laagrit ja loodetavasti saan panna enne laagrit veel mõned mõtted siia kirja. Laagri ajal teen ka uusi postitusi ja kunagi avaldan ka need. Kirjutamine mulle meeldib ja tore kui mõni lugeja ka on, kui mitte siis polegi hullu. Kirjutan iseenda jaoks ja pärast ja olen õnnelik, kui kasvõi üks postitus kunagi kedagi kõnetab. 

Täna on 10. juuli. Ja ma endiselt ootan väga seda laagrit. Usun, et tuleb äge aeg koos teiste noortega, kes teenivad Jumalat. Õnneks on juba õhtu ja peaksingi oma laagrikoti üle vaatama, et kõik oluline saaks kaasa.

Ja täna ongi 11.07 hommik veel. Kott sai pakitud ja õhtul avastasin et šampoon ja palsam polegi kotis. Selle vea parandan nüüd hommikul ära. Mul on suur matkakott aga asjad ei mahu ikka ära. Hihiiiii 😀😀

Eks mina olen ka see tüüpiline naine. Kapp on riideid täis, aga selga pole ikka midagi panna. Või kuhugi on vaja kindlasti hunnik riideid kaasa võtta. Isegi paariks päevaks on vaja kohver kaasa vedada. Laager kestab viis päeva. No siis on kindlasti vaja pool elamist kaasa võtta. Hahaaa 😂😂

Kell on 11.43 sõidame veel laagri poole. Mõnus. Ilm on väga ilus. Mulle meeldib pildistada taevast, sest see on võrratult ilus. Ikkagi universumi Looja on selle loonud.

Peagi jõuame laagrisse koha peale. Õhtu poole jätkan postituse kirjutamist, kui selleks aega on. Usun, et mõne minuti ikka leian selleks et lõpetada see postitus. Lisan siia veel mõned pildid ka.

Teen laagris koha peal ka kindlasti pilte. Tean, et koht kuhu läheme on väga kaunis.

Kätte on  jõudnud esimene laagri õhtu. Tänane päev on olnud väga vahva. Ülistust oleks rohkem tahtnud, aga õhtu on olnud hea. Usun, et kogu aeg siin laagris on vägev. Lisan veel mõned pildid sellest laagrist. 

Hõissa PULMAD!

Ehmatasin üles äratuskella peale, mis helises kell 8.00. Laulatuseni on veel mõned tunnid aega, kuid mul on nii palju asju veel tegemata. Käisin siis kiiresti duši all, et veel poodidesse jõuda. Tahtsin osta kleidiga sobivaid kõrvarõngaid ning käevõru. 

Pärast mitmetunnist poodides jooksmist leidsin endale sobivad asjad ning tormasin koju. Mul oli ka juuksurisse aeg kinni pandud ning lootsin, et ma sinna ei hiline. Õnneks mul vedas ja jõudsin õigeks ajaks juuksurisse. Seal läks kaua ning arvasin juba, et jään enda pulma hiljaks, kuna kleidi selga saamine ning sättimine ja kõik muu võttis oma aja. Õnneks siiski ei jäänud ja jõudsin õigeks ajaks kirikusse. 

Hehee, ma loodan tegelikult, et ei pea oma pulmapäeval niimoodi tormama. Ma ei hakka veel abielluma, tõenäoliselt ei juhtu seda nii peagi. Loodan, et kunagi siiski abiellun. 

Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et käisin eelmise aasta suvel elus esimest korda pulmas. Matustel olen rohkem käinud. Kummaline eks? Loodetavasti tuleb elus rohkem pulma kui matuse kutseid. 

Igatahes see pulm, kus ma käisin oli imeilus. Pruut oli kaunis ja üleüldse kogu see tseremoonia oli nii ilus, et läks hinge. Kui algas pulmamuusika ning pruut sisenes kirikusse, siis pisarad hakkasid voolama, sest see oli lihtsalt nii lahe. Hiljem kui sõitsime külalistemajja, siis vahepeal peatati kogu pulmarong selleks, et muusikud saaksid keset teed pruutpaarile laulda. 

Igal juhul oli pulmas käimine fantastiline kogemus ning loodan, et saan ikka veel pulmas osaleda. Loodan, et ka minul endal tuleb kunagi sama ilus pulmapäev. Kui ma abiellun siis ainult ühe korra elus ja kindlasti kirikus ja seetõttu soovin, et minu päev oleks maksimaalselt eriline. 

Võid julgelt kommentaarides arvamust avaldada pulmade ja abielu suhtes. Kas kiriklik pulm või lihtsalt registreerimine? Või pole abielul sinu jaoks mitte mingit tähtsust? 

Raamatute maraton vol 1: HARRY POTTERI RAAMATUD

Alustasin mõni aeg tagasi oma raamatute maratoni. Seadsin ise eesmärgi, et järgneva 2020a jooksul loen läbi 100 raamatut. 

Ma tean, et lugemine aitab laiendada silmaringi ning parandab väljendusoskust. Kuna minu soov on arendada ka ühe võõrkeele, esialgu inglise keele, oskust, siis tegin otsuse lugeda raamatuid nii eesti kui ka inglise keeles. 

Esimeseks raamatuks võtsin Harry Potteri raamatute esimese osa: "Harry Potter ja tarkadekivi". 
Olen teadlik selles, et tegemist on eelkõige lasteraamatuga, kuid minu jaoks on see siiski üsna huvitav, kuna reaalselt olen lugenud ainult esimest osa varem ka, filme olen muidugi rohkem näinud. Raamatukogudest saaks ilmselt ka inglise keelse raamatu laenutada, aga ma leidsin ühe suhteliselt hea lehekülje, kust saab kõiki Harry Potteri raamatuid inglise keeles lugeda. Harry Potteri inglise keelsed raamatud on leitavad siit. Vaatasin, et seal on teisigi raamatuid, mida saab inglise keeles lugeda. 

Esimene osa "Harry Potter ja tarkadekivi" oli huvitav, kaasahaarav ja seiklusrikas. Kõige rohkem meeldivad mulle muidugi peamised tegelased Harry Potter ja tema kaks parimat sõpra Ron ja Hermione. Lemmiktegelaste hulka kuuluvad veel professor Dumbledore, kes on minu arvates juba algusest peale olnud väga suure südamega tegelane ja Hagrid, kes on veidi suuremat kasvu kui kõik teised tegelased. 

Teine osa "Harry Potter ja saladuste kamber" oli samuti huvitav ja kaasahaarav.

Kolmas osa "Harry Potter ja Azkabani vang"

Neljas osa "Harry Potter ja tulepeeker" 

Viies ja kõige paksem osa "Harry Potter ja Fööniksi ordu" 

Kuues osa "Harry Potter ja segavereline prints"

Seitsmes osa "Harry Potter ja surmavägised" 

Alustasin selle postituse kirjutamist mitu aastat tagasi, kuid avaldada pole jõudnudki. Tänaseks on kõik Harry Potteri raamatud ammu läbi loetud. Sisu väga palju enam ei mäleta, aga 100 raamatut aastaga läbi lugeda ei jõudnudki. Muidugi kui uuesti alustaksin lugemist, tuleks kõik uuesti meelde. Üldiselt võin öelda, et raamatud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Mõne koha pealt mõtlema panevad. Mis mulle meeldis kõige rohkem oli see, et headus lõpuks ikkagi võitis. Harry Potter oli võimekas võlur, kes kasutas oma oskusi hea tegemise eesmärgil. Voldemort, kes oli kuri, kasutas oma võimekust kurjuse eesmärgil. 

Näen nendes raamatutes veidi seost Jumalaga. Jumal on üdini hea, tark, õiglane, armuline olevus. Jumal soovib head kõigile. Jumala arm on suurem kui me oskame oodata. Jumal vastab alati palvetele, kuid mitte nii nagu me ootame. Mõnikord on tema vastus ka ei, või oota veel. Positiivsed tegelased, peegeldasid minu jaoks Jumala headust ja armastust. Eks neil olid ka oma vead ja nad tegid vigu erinevalt Jumalast, kes ei eksi. Kuid nende soov oli hea. Harry oli heasüdamlik poiss, kes ei tahtnud kellelegi kurja. 

Samas Voldemort oli kuri, kes ürtitas Harryt enda poolele meelitada. Nii üritab ka hingevaenlane ehk saatan inimesi enda poolele meelitada pannes neid uskuma valesid, et nad pole piisavad. Mõnikord hingevaenlane võib lubada suuri rahasummasid, kui inimene kummardab teda ja mitte Jumalat. 

Olen avastanud enda jaoks huvitavaid raamatuid ja seoseid Jumalaga, headuse ja kurjusega võib leida võib olla igast raamatust. Parim raamat maailmas, mida võiks lugeda on Piibel. Piibel on ainus raamat, mis on Jumala enda Sõna, mille inimesed on kirja pannud, kuid see on Tema vaimust inspireeritud ja nii on kirjutatud terviklik teos, mis koosneb 66st erinevast raamatust. Piiblist leiab vastused peaaegu kõigile küsumustele, ainus raamat, mida võib 100% usaldada. 

Loodan, et edaspidi jätkub veel aega kirjutada erinevatest raamatutest, et jätkata postitusi raamatute teemal. 

Jumal vastab palvetele

Hea lugeja! 

Ma ei teagi, kuidas oma postitust alustada. Viimasest postituseest on jälle kuid möödas. Ma ei tea, kui palju teid siin on, kes mu postitusi loevad, aga see polegi oluline, kui mu sõnum puudutab kasvõi ainult ühte inimest, siis on juba väga hästi. Selle postituse kirjutamisega alustasin ka tegelikult juba mitu-mitu kuud tagasi, aga pole seda varem lihtsalt avaldanud. Võib olla täna ongi õige aeg see postitus avaldada nii nagu see on. 

Ma töötan endiselt õpetajana lasteaias küll aga vahetasin asutust, kuna vene keelses keskkonnas töötamine käis mulle siiski ülejõu. Ma usun endiselt, et Jumal on pannud mind sellesse ametisse, ma usun, et eestikeelses keskkonnas töötamine on minu jaoks parem ja lihtsam. See, et ma üldse algajana õpetajana tööd sain, on palve vastus. Ma näen seda, et kuigi iga aasta lõpetab palju (Tallinnas ja Tartus kokku) alusharidusepedagooge on õpetajatest siiski tohutu suur puudus. Ja seetõttu võetakse tööle ka neid, kellel puudub vastav haridus ja peab ise selleks rohkem vaeva nägema, et tööga hakkama saada. 

Ma panen teile kirja mõned põhjused, miks mulle meeldib õpetajana töötada: 

1. Lapsed on nii siirad ja jagavad armastust 

2. Õpetajana töötades ei hakka kunagi igav 

3. Kasv ja areng on pidev, õpetajana ei saa kunagi "valmis", vaid alati on midagi uut õppida 

4. Õpetaja töö on huvitav ja pakub iga päev väljakutseid 

5. Õpetajana on võimalus ka erialaselt pidevalt täiendada 

Muidugi need põhjused võivad samad olla ka mõnel teisel elukutsel ja see on loomulik, sest õpetaja töö pole ainus huvitav töö maailmas. 

Oma väikese töökogemuse põhjal võin öelda, et õpetaja tööd tasub tõesti kaaluda, eriti, kui Sa oled õppinud õpetajaks, kuid kahtled, kas minna tööle erialale või kusagile mujale. 

Ülestõusmispühad

Peagi on tulemas suur reede ja sellega seoses tahaksin jagada mõningaid mõtteid, mis tekivad. Kui ma vaatan enda ümber ringi, siis näen, kuidas suurt reedet tähistatkse. Ostetakse ja värvitakse mune, mis on kõik väga tore, olen ka ise kunagi mune värvinud. Viimastel aasatel enam mitte, kuna elan Tallinnas ja ei ole näinud sellel väga mõtet, sest ma pole veel abielus ja peret ka ei oma. 

Minu kui kristlase jaoks on suurel reedel hoopis erilisem tähendus. See tegelikult ongi kristlik püha. Aastaid tagasi läks Jeesus Kristus kogu inimkonna eest ristile. Jeesus tegelikult ei tahtnud niiväga sinna ristile minna. Ta polnud selle üle kuigi õnnelik. Näiteks Luuka evangeeliumis ta ütleb: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Lk 22:42). Siiski, Ta otsustas teha Jumala, mitte enda tahtmist. 

See, mida Jeesus siiski tegi on nii imeline. Ta pidi mõneks ajaks kõigest loobuma, selleks, et elada inimeste keskel ning anda nende eest oma elu. Olen sellest ka kirjutanud, et vaatasin ühel üritusel, palve24, ühte filmi "Passion of Christ", mis rääkis Jeesuse kannatamisest. 

See film on tõesti julm, mida kõike pidi Jeesus üle elama selleks, et minul ja sinul võiks olla igavene elu. Meie eludes on raskused, mille pärast tihti hädaldame, et miks üks või teine asi sünnib meie elus. Miks peame nii palju kannatama? Miks peavad süütud inimesed kannatama? Lapsedki tihti peale kannatavad nälga. 

Elu maa peal ei olegi kerge, kuid hea uudis on see, et meie ei ole tegelikult sellest maailmast. Me ei kuulu siia, me elame maa peal mõned aastad ja siis läheme koju, kuhu me tegelikult kuulume. Jumal on teinud selle meie jaoks võimalikuks, et pärime igavese elu taevas. Johannese evangeeliumis on kuulus kirjakoht, mis ütleb: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et Tal oleks igavene elu." (Jh 3:16) Igavese elu tõotus on meie kõigi jaoks olemas. Meil on vaja see lihtsalt vastu võtta. Jah, me ei ela igavesti sellel maal, kuid me elame igavesti taevas koos oma Jumalaga, kui me võtame vastu tema armastuse ja selle kingituse, mille Ta on andnud oma Poja läbi. 

Mulle väga meeldib Johannese evangeeliumi 17. peatükk, kuhu on kirja pandud Jeesuse ülempreesterlik palve: 1 Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja  ütles: „Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg  kirgastaks sind, 2 nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et  ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud. 3 Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. 4 Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha, 5 ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures! 6 Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna. 7 Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest, 8 sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud. 9 Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. 10 Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes. 11 Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie! 12 Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide. 13 Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.14 Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 15 Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest. 16 Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 17 Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! 18 Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma. 19 Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. 20 Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, 21 et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. 22 Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: 23 mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind. 24 Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. 25 Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud. 26 Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.” (Jh 17)

Mulle meeldib see peatükk just seetõttu, et seal on nii palju sügavust. See palve on nii siiras ja sügav. Jeesus ise palvetas juba 2000 aastat tagasi sinu ja minu eest. Sina, kes Sa seda praegu loed, võib olla ei usu Jumalasse ja ei taha Temast midagi teada. Jah, Sul on see valik ja see on Sinu vaba otsus, kas uskuda Jumalat või ei. Mina usun Jumalasse. Jah, see ei paista võib olla alati välja. Ma olen siiski inimene.  Ma usun, et kõik on Jumala kontrolli all. Ma usun, et see, mis praegu maailmas toimub on siiski Jumala kontrolli all ja Jumal on endiselt troonil. Ma ei oska vastata kõigile Su küsimustele, kuid usun ja tean, et Jumal armastab. Ta päriselt ka armastab Sind just sellisena nagu Sa oled. Ta on loonud Sind imeliseks. Minu elu on olnud nagu ameerika mäed, olen palju kordi läinud eemale, kuid ikka ja jälle tagasi tulnud. Ma tean, et ma ei oska elada Jumalata. Ma usun, et Jumal tegutseb minu sees, isegi kui ma seda ei näe ja ei tunne. Ma tahan vaid, et Jumal oleks suurem osa minu elust. Ma tahan, et Tema oleks number üks ja alles siis tuleks kõik muu. Ülestõusmispühad on taaskord hea aeg vaadata enda sisse ja mõelda sellele, mida Jeesus on teinud Sinu ja minu eest. Soovitan filmi "Passion of Christ." Mind aitas see küll mõista natuke rohkem Jumala armastust ja seda, mida Jeesus pidi läbi elama minnes ristile vabatahtlikult, selleks, et teha Jumala tahet. 

Postitus sai üsna pikk, alustasin selle kirjutamist juba mõni aasta tagasi, aga ei jõudnud seda avaldada õigel ajal. Võib olla ei olnud siis õige aeg avaldada. Ole õnnistatud armas lugeja. 

Elu õpetajana

Hei armas lugeja! Mul on hea meel, et oled siia jõudnud. Juba mitu kuud püüan kirja panna oma mõtteid algaja õpetajana.

Mulle väga meeldib mu töö. Armastan seda ja tahaksin sellel alal väga töötada rohkem, kui vaid mõned kuud. Lapsepõlves ma unistasin lasteaias töötamisest. Nüüd mõeldes tagasi, usun, et selle unistuse pani mu südamesse Jumal ise juba siis, kui ma Teda ei tundnudki sellisel määral. 

Iga päev veendun selles aina enam ja enam, et see koht on minu jaoks. Üheski teises töökohas pole olnud nii raske, kui praegu. Mul on alati olnud pigem madal enesehinnang, kuid selles töökohas tunnen, et see on veel madalam ja ma pean võitlema. 

Kristlasena usun, et need on vaimsed rünnakud, kuna ma teen õiget asja ja olen Jumala tahtes. Hingevaenlasele ei meeldi, kui teen Jumala tahet. Ta tahab, et annaksin alla ja loobuksin, et mind hukatusse saata, kuid Jumal tahab, et võitleksin koos Temaga lõpuni. 

Hoolimata sellest, et mul on selles töökohas väga raske, siis ma iga päevaga õpin oma tööd aina rohkem ja rohkem armastama. Sellised väikesed hetked, kus lapsed tulevad kallistama või mitmekesi ripuvad mul küljes, on nii armsad ja kaaluvad üle kõik raskused. 

Mulle meeldib mu töö juures see, et iga päev on väljakutse. Iga päev on uus. Kuigi lapsed on enamasti samad. Ütlen enamasti, sest vahel on päris palju puudujaid ja siis jälle on palju lapsi kohal ja nii edasi, seetõttu on kohalolevate laste arv veidi varieeruv. 

Olen õpetajana töötanud varsti juba viis kuud. Ja see aeg on olnud väga eriline, on raske, kuid on ka lõbus. Kui olin kaks päeva koolitusel ning läksin tagasi tööle, siis lapsed kohe küsisid, kus Sa olid, nad märkavad kohe, kui olen eemal olnud. Nad panevad tähele kõike seda, mida ei peaks panema ja seda mida võiks kuulata ja tähele panna, nad ei kuula. Muidugi alati on erandeid ja vahel ikka kuulavad ka. 

Oli aeg kus teatud põhjustel käisin pigem õhtuses vahetuses, lapsed olid sel ajal juba õues. Nad jooksevad vastu tervitama. Olin umbes viis minutit või natuke rohkem tööl olnud, kui äkki üks laps märkas mind ja jooksis tervitama. Varem on ka selline olukord olnud, et üks laps märkab pisut hiljem, et olen tööl ja siis jookseb kõigile kuulutama. Või siis kui lähen rühma ja mind märgatakse, siis on vaja kohe kõigile kuulutada. 

Kuigi ma olen veel täiesti algaja õpetaja, tunnen, et see töökoht on täielikult minu jaoks. Ma usun tõesti siiralt, et see on Jumala vastus minu palvele. Nagu ma juba mainisin, et tahtsin juba lapsepõlves saada lasteaia õpetajaks, see oli mu unistus, aga nagu inimene ikka võib mõnikord teerajalt kõrvale minna ja õppida hoopis midagi muud. Tänaseks mõistan, et ma tahan edasi liikuda selles valdkonnas. Tahan minna õppima magistrisse eesti keele kui teise keele õpetajaks, kui Jumal lubab ja laseb sellel juhtuda. Ja edaspidi tahaks Narva Kolledžisse minna, et õppida koolieelse lasteasutuse õpetajaks mitmekeelses õpikeskkonnas. 

Ma poleks iialgi arvanud, et satun vene lasteaeda, aga praegu ma ei kujuta ennast väga ette muus lasteaias. Mulle nii meeldib just see, et ma ei tööta eesti lasteaias, kuigi usun, et eesti lasteaias oleks sama vahva, siis saaksin lastest aru ka. 😃Ma olen nii õnnelik ja tänulik, et mu tööandja oli valmis mind tööle võtma, kuigi mul pole pedagoogilist haridust veel ja kogemus on täiesti null. Ma olen nii tänulik, et mind on vastu võetud. Ma siiralt loodan, et Jumala abiga see jääb see lasteaed praegu minu töökohaks pikemaks ajaks, et ma saan kooli minna ja õppida ning õpitut rakendada, et ma saan käia koolitusel ning võtta kaasa huvitavaid ideid, et ma saan iga päevaga rohkem kogemusi ja oskusi ning teadmisi ja et minu õpetamisviisid muutuvad järjest tõhusamaks ja lõbusamaks. 

Ma usun, et Jumala abiga on absoluutselt kõik võimalik. Ma usun, et Ta on mind pannud just sellesse lasteaeda. Ma usun, et ma olen võimeline õppima ja arenema ja loodetavasti olen selle viie kuuga juba natukene parem võrreldes sellega, milline olin esimesel päeval. 

Unistada tuleb suurelt. Kõik on võimalik sellele, kes usub. Kuigi mõnikord on seda raske uskuda, siiski unistused täituvad jah, selleks tuleb ise natuke vaeva näha, aga mitte kunagi ei tohi alla anda. Ükskõik kui palju Sa kukud, alati tuleb püsti tõusta ja edasi liikuda. Ükskõik kui palju Sa ebaõnnestud, kõigist neist saab õppida ja edasi liikuda. Enne seda töökohta saatsin sadu CV-sid erinevatesse kohtadesse, kusagile ei tahetud mind (tõsi, Rimis ma töötasin neli kuud, aga see polnud see õige töökoht), ma tahtsin alla anda, aga ma siiski ei andnud. Ma proovisin veel ja veel, kuni lõpuks sain töö, mida tõesti armastan kogu oma südamest. 

See ei kehti ainult unistuste töö puhul, vaid kõige puhul. Ära anna mitte kunagi alla. Tee seda, mida armastad ja Sa näed, kuidas aina uued võimalused ja uksed avanevad, Sa näed kuidas kõik raskused muudavad Sind tugevamaks. Ükskõik, kui raske ka poleks. Jumal on alati Su kõrval, kas Sa paned Teda tähele või ei, see on Sinu otsus, aga Jumal ei jäta Sind iialgi maha. Ta armastab Sind rohkem kui keegi teine iial seda teha suudab. Ära anna mitte kunagi alla ja Sa näed lõpuks imesid oma ümber, õpi märkama just neid kõige pisemaid imesid oma elus, siis teed vaikselt ruumi ka suurtele asjadele.