Unistada tuleb suurelt...

August 2019: 

Hei, hei!

Ma pole enam ammu midagi kirjutanud, sest ma pole teadnud, millest kirjutada. Kui kellelgi teist on ideid, millest ma võiksin kirjutada või mille kohta arvamust avaldada, siis kõik ideed on väga oodatud ja tere tulnud. 

Suvi hakkab juba läbi saama  ja ma mõtlen iga päev, et peaksin oma lõptutööga tegelema, aga tunnistan ausalt, mu päevad lihtsalt mööduvad ja lõputööni ma ei jõua. Õnneks ma siiski veel väga hullus seisus ei ole ja lohutan end sellega, et suudan ennast kokkuvõtta ja oma lõputöö valmis kirjutada ja jaanuaris siis kaitsta. Usun, et Jumala abiga on kõik võimalik, isegi kui mul hetkel on raske ennast kokku võtta. 
Nüüd ÕNNEKS hakkas töö juurest puhkus. ÕNNEKS just sellepärast, et ma ei armasta oma tööd absoluutselt. Ja ma väga loodan, et kõik läheb hästi ja saan juba varsti teha lahkumisavalduse ning minna  kohta, kus töö eest palka ka makstakse, kus on normaalne tööaeg, et minna  täiskohaga tööle ja vabad nädalavahetused, samuti pikk puhkus suvel. Räägin lasteaiast ja loodan väga, et saan sinna tööle. 
Praegu olen poole kohaga klienditeeninduses. Sinna ma täiskohaga iialgi ei läheks, kuna esiteks see madal palk ei ole seda väärt, teiseks, ma olen üpris kindel, et sellisel juhul oleksid minu päevad E-P 11-23ni või siis 8-20ni.  Igatahes pikad ja igavad. Muidugi ma ei oleks seitse päeva järjest tööl, aga tean, kui olen 3-4 päeva järjest 12h tööl, siis see 1-2 vaba päeva ei aita mul absoluutselt välja puhata, sest ma hakkan kohe mõtlema, et pean jälle tööle minema ja see tekitab stressi. 

Ma ei arva, et klienditeenindus kui selline, oleks iseenesest halb või vähe väärtuslik töökoht. Ei, ma arvan, et enamus klienditeenindajaid, eriti toidupoodides on alamakstud ja vähe väärtustatud. Minu kogemus on küll see, et minu tööd ei austa ei tööandja ega ka kliendid, kelle järelt peab pidevalt koristama nii nende isiklikku rämpsu kui ka kaupa, mis loobitakse lihtsalt suvalise koha peale. 
Tööandja ei väärtusta mu tööd, sest selle kolme aasta jooksul ma pole kordagi kuulnud enda töö kohta midagi positiivset. Kui olin tööl olnud vähem kui aasta, siis kuulsin vaid negatiivset, et ma pole piisavalt kiire ja ei tee oma tööd sama kiiresti kui näiteks inimene, kes on sarnast tööd teinud juba aastaid. 

Teiseks olin süüdi selles, et tahtsin õppepuhkust jõulude ajal ja teised peavad selle võrra rohkem tööl käima ja tööd tegema. Praeguseks on muidugi juhataja vahetunud, aga ega ma temagi käest ei ole kuulnud ühtegi positiivset sõna. Uuris ainult seda, kas mul mõni laps läheb 1. klassi. Pidin vastama eitavalt, sest mul pole veel lapsi. 

Vahet ei olegi enam, sest see töökoht on vaid ajutine, kuigi olen seal tööl olnud rohkem kui 3 aastat. Õnneks on hakanud asjad liikuma ja tunneli lõpust paistab valgus, et vahetada töökohta. 
Muutusi tuleb korraga palju, sest lisaks töökohavahetusele vahetan ka elukohta, kuna praeguses elukohas on üür siiski liiga kõrge, teiseks üks tuba on läbikäidav, kolmandaks puudub küpsetusahi, mida ma väga taga igatsen, sest ma niiväga ootan juba seda, et saaks kringlit või kooki küpsetada. 
Jumal on aidanud leida sobiva korteri, mis on väga hea asukohaga, kaks poodi on ühe peatuse kaugusel (üks ühes suunas teine teises suunas), üks pood on väga lähedal. Lisaks on mitmed kaubanduskeskused lähedal. Kui saan ühte kindlasse kohta tööle, siis kahe bussiga sõidan 31 minutit, mis on päris ok. Seal on kaks eraldi tuba, üür on kõvasti odavam ning saame maksta ülekandega, mis on väga hea ja mugav. Lisaks tõenäoliselt võin võtta omal vastutusel ka looma, sest üürileandja pole otseselt öelnud, et ei tohi. Pean muidugi enne olema täiesti veendundud, et suudan looma eest hoolitseda, olgu selleks siis kass või koer või mõlemad. Ma ise igatsen väga koera, sest olen täielik koera inimene ja tean, et koer on rohkem selline ka, kes poeb kaissu ja tahab inimese lähedal olla. Samas, kuna pean ka tööl käima, siis see on natukene keeruline, aga mingit looma ma päris kindlasti tahan. Sest see on minu suur soov ja unistus ja igatsus hoolitseda kellegi eest, kes seda vajab ja igatseb. 

Ma usun, et unistused täituvad ja peagi tuleb päev, kus ma saan ka jagada pilte oma lemmikust. 

"Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda." (Jk 5:16)

17.01.2021

"Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda." (Jk 5:16

Sellel konkreetsel kirjakohal ning palvel üleüldse on olnud minu elule väga suur mõju. Palju suurem, kui ma seda tegelikult oskan arvata ja suudan mõista. Tänaseks ma olen täiesti veendunud selles, et ma olen elus ja siin maa peal praegu tegutsemas ainult tänu palvetele, tänu sellele, et on olnud inimesi, kes mingitel hetkedel on minu eest palvetanud. 

Miks ma seda väidan? Seetõttu, et kui olin alles tulnud Jumala juurde, olin olnud umbes pool aastat käinud koos Jumalaga, noortekatel, laagrites jne. Olin väga tundlik vaimumaailmale. Ühel õhtul avastasin, et miski nagu juhib mind kirjutama mingisuguseid tekste. Õnneks see ei jäänud vaid minu teada, vaid  sellest said osa ka osad minu sõbrad. Ja eks ma uurisin selle kohta, kas Jumal võib sellisel viisil rääkida. 

Kuna see teema siiski ei andnud rahu, siis palvetasime sõbrannaga selle teema eest ja see kadus, tänu Jumalale. Hiljuti lugesin läbi teise sõbranna käest saadud väikesed tunnistuste vihikud. 

Ühes vihikus oli välja toodud automaatkirjutamine, millest arvasin, et see on täpselt see sama teema, mis mul kunagi oli. Rääkisin sellest ka selle sama sõbrannnaga, kellega koos kunagi palvetasime selle teema pärast. Mulle sai selgeks, et see oli palju tõsisem vaimne teema, kui me tol hetkel üldse aru saimegi. 

Kuigi me 5-6 aastat tagasi ei mõistnud olukorra tõsidust, aga siiski võtsime aja ning palvetasime selle eest, siis Jumal kuulis ja vastas ning hoidis ära kõige hullema. 

Nüüd aastaid hiljem kui aru sain, kui tõsine see teema tegelikult oli, andsin selle taaskord täiesti teadlikult Jumala kätte.

Kogu see teema oleks võinud lõppeda surmaga, aga tänu Jumalale selle inimese eest, kes tol ajal minuga koos palvetas, ma usun, et tegelikult oli neid inimesi tunduvalt rohkem. 

6. märts 2017 astusin reaalse sammu selleks, et endalt elu võtta. Võtsin korraga u 27 valuvaigistit ja lootsin, et ma järgmine päev ei ärka. Tulemus oli see, et  ärkasin, mul oli ainult pisut halb olla, kuid muidu oli tervise koha pealt kõik korras.

Te mõtlete võib olla, et 27 valuvaigistit pole mitte midagi ja et see polegi tõhus viis selleks, et endalt elu võtta. Võib olla tõesti. Mina näen siiski Jumala armu selles, et see ei mõjunud mulle. Ma usun, et oli inimesi, kes olid võib olla enne seda sammu minu eest võidelnud. Võib olla 1-2 päeva, kuud või aastat enne seda reaalset sammu. On võimalik, et oli inimesi, kes 10-20 aastat enne seda on minu eest palvetanud, on neid, kes palvetasid minu eest sel konkreetsel ööl, kui mina soovisin, et oleksin surnud. Ma olen üsna veendunud, et kusagil olid inimesed konkreetselt minu pärast palvetamas nii enne kui ka pärast seda kui olin astunud reaalse sammus selleks, et elu võtta. 

16.07.2022

Postituse kirjutamise alustamisest on möödas umbes 1,5 aastat. Nojah, nii on see siiani olnud, et olen avaldanud väga harva uusi postitusi. Tahan seda muuta ja iga päev avaldada vähemalt ühe uue postituse. 

Palve koha pealt usun, et palves on tõesti vägi asju muuta, kui seda muutust tõesti kogu südamest igatseme. Olen peagi avaldamas postitusi sellest, kuidas Jumal on mind tervendanud. Ma usun, et Jumal on ülemarst. Ta on targem kui kõik maailma arstid kokku. Ta teab rohkem, kui kõik maailma targeimad arstid kokku teavad. Ja nagu ma olen varemgi kirjutanud, usun, et on inimesi, kes minu eest iga päev palvetavad. Ma ei pruugi neid isegi tunda, nad võivad elada maailma teises otsas ja palvetada teadmata, et nad just minu eest palvetavad, kuid Jumal teab. 

Tõsi, mõnikord juhtub ka seda, kus kristlased on palvetanud, kuid haige lahkub ikkagi noorelt. See ei tähenda, et Jumal on halb ja ebaõiglane, see ei tähenda, et Jumal ei vasta. Jumal vastab alati, kuid mitte nii nagu meie tahame ja ootame. Mõnikord on parem kui inimene lahkub, meie mõistes sureb ära. Suremine kristlase jaoks ei ole muud kui pääsemine taevasse Jumala juurde. Ja Jumala juures elamine on kindlasti parem kui elu siin maa peal. Jumal näeb suuremat pilti ning teab mida ta teeb. Mina ootan väga, et saaksin juba Jumala juurde, kus mul on unistuste kodu ja kus võin suure rõõmuga teenida Jumalat igavesti. 

Jumala arm on tõesti see, tänu millele ma eksiteerin ja olen elus. Kogu minu elu sõltub Jumalast. Kõik, mis mul on kuulub Jumalale ja kogu minu sissetulek kuulub Jumalale. On ainult rõõm, kui saan midagi Temale tagasi anda. Olgu selleks kasvõi üks euro kuus. Jumal on mind igati õnnistanud. Mu elu ja kogu minu varandus kuulub Temale, usun, et koos Temaga teen suuri asju, sest Jumal on hea. Julgustan ka Teid palvetama nende eest, kes ei tunne Jumalat. Teie palvetel on mõju, isegi kui peate järjepidevalt palvetama aastakümneid. Ikkagi on palvetel mõju ja tuleb päev, kui inimesed, kes ei tunne Jumalat ja on teile olulised tulevad Jumala juurde. Teie ei pruugigi seda kunagi näha siin maa peal, aga võite näha neid kalleid Taevas koos Jumalat ülistamas. 

Õppimine Narva Kolledžis vol 1

Täna, 13.05, kui ma postituse kirjutamist alustan, ei ole ma veel saanud Narva Kolledžisse sisse, kuid ma ma loodan väga, et sel aastal see õnnestub. 

Täna, 09.07 jätkan postituse kirjutamist. 13. juunil sai hakata Narva Kolledžisse kandideerima. See õnnestus ilusti ning ligi kuu aega tuli oodata, et saaksin tulla sisseastumisvestlusele. Praegu on kell 11.32 ja ma ootan juba siin Narva kolledžis oma vestluse aega, mis on 13.45. loodan, et saan varem ära käia vestlusel. 

Ma olen vist väga õel, sest loodan, et piisavalt palju inimesi jääb tulemata või saab vähem punkte ja mina saan sisse. Loodan, et suudan veenda ka komisjoni, et ma tõesti soovin õppida. Ma oleks tõesti super hüper õnnelik, kui saaksin selle õppekoha, mida olen juba kaks aastat oodanud ja lootnud. 

Olen täna täiesti esimest korda Narvas ega oska siin muidu liigelda kui ainult Google mapsi abil. Telefonil on 22% akut. Ma loodan, et saan kusagilt laadija, sest enda oma unustasin kaasa võtta, ei teadnud, et seda vaja võiks minna. 😀

Olen siin oodates natuke närvis ka, samas lootus on suur. Järgmisel nädalal olen laagris ja siis saan teada ka, kuidas intervjuu läks. Kui ma siiski ei veena komisjoni piisavalt, siis õpin eksternina ühe aasta ja kandideerin järgmine aasta uuesti. 

Täna on ka minu armsa õe sünnipäev ja ma lähen koos temaga Viimsisse ujuma. 

Enne ma seda postitust ei avalda kui olen teada saanud, kas sain õppekoha või ei. Seega saan seda postitust veel täiendada.

Lisan siia mõne pildi ka, mis ma siin Narvas teen 😉

Kahjuks ei saanud ma Narvas pilte teha, sest olin nii tark ja jätsin telefoni laadija koju ega vaadanud, et akut on väga vähe.

Narva Kolledžis intervjuu läks keskmiselt, paarile väga olulisele küsimusele ma vastust ei teadnud ja need tulid ka veidi ootamatult, kuid loodan, et siiski saan selle õppekoha, mida ma niiväga soovin. 

Tänane päev õe ja vennaga läks hästi Käisime Viimsi veekeskuses ujumas ja meil oli väga tore. Lasime mitu korda torudest alla ja ujusime ja mõllasime niisama, kiusasime ka teineteist. Tänane päev on selles osas vähemalt korda läinud. 

Täna 10. juulil avastasin, et sain intervjuul 89 punkti. See on iseenesest hea tulemus, kui just 100p saajaid pole 50 või rohkem. Ma olen rõõmus, et sain palju punkte, kuid ärevaks teeb see ootamine. Tahaks juba teada, mitmendaks ma siis seal pingeras jään. Kas saan selle õppekoha või ei? Oh jah, ma nii väga loodan, et õnnestub õppima pääseda. Oi, kuidas ma ootan ja loodan, et saan õppekoha. Ootamine on ühest küljest põnev aga teisest küljest tekitab ärevust, punktid on head. Oh, ma niiiväga loodan, et see aasta ei ole 100p saajaid liiga palju ja ma oma 89 punktiga mahun esimese 50 hulka. 

Täna on 11.07.22 ja ma ikka ootan, et teada kas sain õppekoha Narva kolledžisse või ei. Ma nii loodan, et saan selle õppekoha, sest ma tõesti soovin väga õppida ja end täiendada, et olla hea õpetaja. Oh, see ootamine on nii raske, aga see treenib mu kannatlikkust. Ma loodan, et ei pea pettuma jälle. 

Nojah, ikkagi läks nii nagu ma kartsin, ei saa õppekohta, sest minust kõrgemate punktide saajaid oli liiga palju. Jäin 170. kohale, olen pettunud. Kuid proovin järgmine aasta uuesti. Lähen aastaks eksterniks ja kandideerin järgmine aasta uuesti. Võtan 1-2 ainet semestris ja loodan et jõuan nende eest maksta. Loodan, et järgmine aasta saan õppekoha. Aga kui mitte, siis proovin nii kaua kuni saan selle õppekoha. Ja lõpetan ikkagi selle eriala, mida ma soovin õppida. 

Oleviste koguduse laager 2. päev

Täna on 12.07.2022 laagri teine päev. Olen juba tükk aega üleval ja hambadki on pestud. Lähen kohe ka üleni pessu ja olen uueks päevaks valmis. 

Usun, et Jumal on kohal ja teeb vägevat siin laagris. 

Kell on juba 16.16. Käisin just natuke aega tagasi vesiaeroobikas. Ilm on küll pilvine, aga õhk on suhteliselt soe. Vesi oli külm, aga aeroobika oli mõnus. Lõpuks hakkas täitsa soe ja isegi päike piilus pilve tagant välja. Ongi hea, et pole liiga palav, vaid on paras ja päris pikkade riietega ka just olema ei pea. Õhtul jah on pikad riided vajalikud, aga praegu veel isegi mitte. Ainus puudus oli see, et parmud tahtsid mu ära süüa. 

Tänane päev on olnud tore. Kell on juba 23.16 ja tulin tuppa ära, et magama minna. Hambaid ma täna pesta ei viitsi. Olen laisk. Igatsen kogeda midagi rohkemat kui olen siiani kogenud. Igatsen kätte saada Püha Vaimu, et Ta teeks tööd mu sees. Soovin kogu hingest et Püha Vaim täidaks mind ja ma võiks olla rõõmus temas. Kaks õhtut on veel ees, see on nii lohutav. Usun, et Jumal teeb siin midagi vägevat. 

Oleviste koguduse noortelaager_mõtteid enne laagrit ja laagri esimene päev.

Täna 09.07.22 kui seda postitust alustan, ei ole ma veel laagris, aga ma ootan laagrit väga. Oleviste noortelaagris käisin esimest korda eelmisel aastal. Ja siis oli küll igavesti vahva ja tore laager. See aasta plaanin kõik laagrilised Facebookist või Instagramist üles otsida, et nad sõbraks lisada. 😀

Ootusärevus on suur kuigi ilm tõotab tulla vihmane ja jahe. Selle aasta laager on Voore puhkekeskuses. Seal on ligidal pood isegi. Aga mis on ägedam, siis seal on bassein ja mingi järveke ka. Igal juhul ujumisvõimalus on olemas.

Kuigi ilm tõotab tulla külm ja vihmane, siis ujuma lähen ikkagi, saagu mis saab

Ootan väga laagrit ja loodetavasti saan panna enne laagrit veel mõned mõtted siia kirja. Laagri ajal teen ka uusi postitusi ja kunagi avaldan ka need. Kirjutamine mulle meeldib ja tore kui mõni lugeja ka on, kui mitte siis polegi hullu. Kirjutan iseenda jaoks ja pärast ja olen õnnelik, kui kasvõi üks postitus kunagi kedagi kõnetab. 

Täna on 10. juuli. Ja ma endiselt ootan väga seda laagrit. Usun, et tuleb äge aeg koos teiste noortega, kes teenivad Jumalat. Õnneks on juba õhtu ja peaksingi oma laagrikoti üle vaatama, et kõik oluline saaks kaasa.

Ja täna ongi 11.07 hommik veel. Kott sai pakitud ja õhtul avastasin et šampoon ja palsam polegi kotis. Selle vea parandan nüüd hommikul ära. Mul on suur matkakott aga asjad ei mahu ikka ära. Hihiiiii 😀😀

Eks mina olen ka see tüüpiline naine. Kapp on riideid täis, aga selga pole ikka midagi panna. Või kuhugi on vaja kindlasti hunnik riideid kaasa võtta. Isegi paariks päevaks on vaja kohver kaasa vedada. Laager kestab viis päeva. No siis on kindlasti vaja pool elamist kaasa võtta. Hahaaa 😂😂

Kell on 11.43 sõidame veel laagri poole. Mõnus. Ilm on väga ilus. Mulle meeldib pildistada taevast, sest see on võrratult ilus. Ikkagi universumi Looja on selle loonud.

Peagi jõuame laagrisse koha peale. Õhtu poole jätkan postituse kirjutamist, kui selleks aega on. Usun, et mõne minuti ikka leian selleks et lõpetada see postitus. Lisan siia veel mõned pildid ka.

Teen laagris koha peal ka kindlasti pilte. Tean, et koht kuhu läheme on väga kaunis.

Kätte on  jõudnud esimene laagri õhtu. Tänane päev on olnud väga vahva. Ülistust oleks rohkem tahtnud, aga õhtu on olnud hea. Usun, et kogu aeg siin laagris on vägev. Lisan veel mõned pildid sellest laagrist. 

Hõissa PULMAD!

Ehmatasin üles äratuskella peale, mis helises kell 8.00. Laulatuseni on veel mõned tunnid aega, kuid mul on nii palju asju veel tegemata. Käisin siis kiiresti duši all, et veel poodidesse jõuda. Tahtsin osta kleidiga sobivaid kõrvarõngaid ning käevõru. 

Pärast mitmetunnist poodides jooksmist leidsin endale sobivad asjad ning tormasin koju. Mul oli ka juuksurisse aeg kinni pandud ning lootsin, et ma sinna ei hiline. Õnneks mul vedas ja jõudsin õigeks ajaks juuksurisse. Seal läks kaua ning arvasin juba, et jään enda pulma hiljaks, kuna kleidi selga saamine ning sättimine ja kõik muu võttis oma aja. Õnneks siiski ei jäänud ja jõudsin õigeks ajaks kirikusse. 

Hehee, ma loodan tegelikult, et ei pea oma pulmapäeval niimoodi tormama. Ma ei hakka veel abielluma, tõenäoliselt ei juhtu seda nii peagi. Loodan, et kunagi siiski abiellun. 

Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et käisin eelmise aasta suvel elus esimest korda pulmas. Matustel olen rohkem käinud. Kummaline eks? Loodetavasti tuleb elus rohkem pulma kui matuse kutseid. 

Igatahes see pulm, kus ma käisin oli imeilus. Pruut oli kaunis ja üleüldse kogu see tseremoonia oli nii ilus, et läks hinge. Kui algas pulmamuusika ning pruut sisenes kirikusse, siis pisarad hakkasid voolama, sest see oli lihtsalt nii lahe. Hiljem kui sõitsime külalistemajja, siis vahepeal peatati kogu pulmarong selleks, et muusikud saaksid keset teed pruutpaarile laulda. 

Igal juhul oli pulmas käimine fantastiline kogemus ning loodan, et saan ikka veel pulmas osaleda. Loodan, et ka minul endal tuleb kunagi sama ilus pulmapäev. Kui ma abiellun siis ainult ühe korra elus ja kindlasti kirikus ja seetõttu soovin, et minu päev oleks maksimaalselt eriline. 

Võid julgelt kommentaarides arvamust avaldada pulmade ja abielu suhtes. Kas kiriklik pulm või lihtsalt registreerimine? Või pole abielul sinu jaoks mitte mingit tähtsust? 

Raamatute maraton vol 1: HARRY POTTERI RAAMATUD

Alustasin mõni aeg tagasi oma raamatute maratoni. Seadsin ise eesmärgi, et järgneva 2020a jooksul loen läbi 100 raamatut. 

Ma tean, et lugemine aitab laiendada silmaringi ning parandab väljendusoskust. Kuna minu soov on arendada ka ühe võõrkeele, esialgu inglise keele, oskust, siis tegin otsuse lugeda raamatuid nii eesti kui ka inglise keeles. 

Esimeseks raamatuks võtsin Harry Potteri raamatute esimese osa: "Harry Potter ja tarkadekivi". 
Olen teadlik selles, et tegemist on eelkõige lasteraamatuga, kuid minu jaoks on see siiski üsna huvitav, kuna reaalselt olen lugenud ainult esimest osa varem ka, filme olen muidugi rohkem näinud. Raamatukogudest saaks ilmselt ka inglise keelse raamatu laenutada, aga ma leidsin ühe suhteliselt hea lehekülje, kust saab kõiki Harry Potteri raamatuid inglise keeles lugeda. Harry Potteri inglise keelsed raamatud on leitavad siit. Vaatasin, et seal on teisigi raamatuid, mida saab inglise keeles lugeda. 

Esimene osa "Harry Potter ja tarkadekivi" oli huvitav, kaasahaarav ja seiklusrikas. Kõige rohkem meeldivad mulle muidugi peamised tegelased Harry Potter ja tema kaks parimat sõpra Ron ja Hermione. Lemmiktegelaste hulka kuuluvad veel professor Dumbledore, kes on minu arvates juba algusest peale olnud väga suure südamega tegelane ja Hagrid, kes on veidi suuremat kasvu kui kõik teised tegelased. 

Teine osa "Harry Potter ja saladuste kamber" oli samuti huvitav ja kaasahaarav.

Kolmas osa "Harry Potter ja Azkabani vang"

Neljas osa "Harry Potter ja tulepeeker" 

Viies ja kõige paksem osa "Harry Potter ja Fööniksi ordu" 

Kuues osa "Harry Potter ja segavereline prints"

Seitsmes osa "Harry Potter ja surmavägised" 

Alustasin selle postituse kirjutamist mitu aastat tagasi, kuid avaldada pole jõudnudki. Tänaseks on kõik Harry Potteri raamatud ammu läbi loetud. Sisu väga palju enam ei mäleta, aga 100 raamatut aastaga läbi lugeda ei jõudnudki. Muidugi kui uuesti alustaksin lugemist, tuleks kõik uuesti meelde. Üldiselt võin öelda, et raamatud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Mõne koha pealt mõtlema panevad. Mis mulle meeldis kõige rohkem oli see, et headus lõpuks ikkagi võitis. Harry Potter oli võimekas võlur, kes kasutas oma oskusi hea tegemise eesmärgil. Voldemort, kes oli kuri, kasutas oma võimekust kurjuse eesmärgil. 

Näen nendes raamatutes veidi seost Jumalaga. Jumal on üdini hea, tark, õiglane, armuline olevus. Jumal soovib head kõigile. Jumala arm on suurem kui me oskame oodata. Jumal vastab alati palvetele, kuid mitte nii nagu me ootame. Mõnikord on tema vastus ka ei, või oota veel. Positiivsed tegelased, peegeldasid minu jaoks Jumala headust ja armastust. Eks neil olid ka oma vead ja nad tegid vigu erinevalt Jumalast, kes ei eksi. Kuid nende soov oli hea. Harry oli heasüdamlik poiss, kes ei tahtnud kellelegi kurja. 

Samas Voldemort oli kuri, kes ürtitas Harryt enda poolele meelitada. Nii üritab ka hingevaenlane ehk saatan inimesi enda poolele meelitada pannes neid uskuma valesid, et nad pole piisavad. Mõnikord hingevaenlane võib lubada suuri rahasummasid, kui inimene kummardab teda ja mitte Jumalat. 

Olen avastanud enda jaoks huvitavaid raamatuid ja seoseid Jumalaga, headuse ja kurjusega võib leida võib olla igast raamatust. Parim raamat maailmas, mida võiks lugeda on Piibel. Piibel on ainus raamat, mis on Jumala enda Sõna, mille inimesed on kirja pannud, kuid see on Tema vaimust inspireeritud ja nii on kirjutatud terviklik teos, mis koosneb 66st erinevast raamatust. Piiblist leiab vastused peaaegu kõigile küsumustele, ainus raamat, mida võib 100% usaldada. 

Loodan, et edaspidi jätkub veel aega kirjutada erinevatest raamatutest, et jätkata postitusi raamatute teemal. 

Jumal vastab palvetele

Hea lugeja! 

Ma ei teagi, kuidas oma postitust alustada. Viimasest postituseest on jälle kuid möödas. Ma ei tea, kui palju teid siin on, kes mu postitusi loevad, aga see polegi oluline, kui mu sõnum puudutab kasvõi ainult ühte inimest, siis on juba väga hästi. Selle postituse kirjutamisega alustasin ka tegelikult juba mitu-mitu kuud tagasi, aga pole seda varem lihtsalt avaldanud. Võib olla täna ongi õige aeg see postitus avaldada nii nagu see on. 

Ma töötan endiselt õpetajana lasteaias küll aga vahetasin asutust, kuna vene keelses keskkonnas töötamine käis mulle siiski ülejõu. Ma usun endiselt, et Jumal on pannud mind sellesse ametisse, ma usun, et eestikeelses keskkonnas töötamine on minu jaoks parem ja lihtsam. See, et ma üldse algajana õpetajana tööd sain, on palve vastus. Ma näen seda, et kuigi iga aasta lõpetab palju (Tallinnas ja Tartus kokku) alusharidusepedagooge on õpetajatest siiski tohutu suur puudus. Ja seetõttu võetakse tööle ka neid, kellel puudub vastav haridus ja peab ise selleks rohkem vaeva nägema, et tööga hakkama saada. 

Ma panen teile kirja mõned põhjused, miks mulle meeldib õpetajana töötada: 

1. Lapsed on nii siirad ja jagavad armastust 

2. Õpetajana töötades ei hakka kunagi igav 

3. Kasv ja areng on pidev, õpetajana ei saa kunagi "valmis", vaid alati on midagi uut õppida 

4. Õpetaja töö on huvitav ja pakub iga päev väljakutseid 

5. Õpetajana on võimalus ka erialaselt pidevalt täiendada 

Muidugi need põhjused võivad samad olla ka mõnel teisel elukutsel ja see on loomulik, sest õpetaja töö pole ainus huvitav töö maailmas. 

Oma väikese töökogemuse põhjal võin öelda, et õpetaja tööd tasub tõesti kaaluda, eriti, kui Sa oled õppinud õpetajaks, kuid kahtled, kas minna tööle erialale või kusagile mujale. 

Ülestõusmispühad

Peagi on tulemas suur reede ja sellega seoses tahaksin jagada mõningaid mõtteid, mis tekivad. Kui ma vaatan enda ümber ringi, siis näen, kuidas suurt reedet tähistatkse. Ostetakse ja värvitakse mune, mis on kõik väga tore, olen ka ise kunagi mune värvinud. Viimastel aasatel enam mitte, kuna elan Tallinnas ja ei ole näinud sellel väga mõtet, sest ma pole veel abielus ja peret ka ei oma. 

Minu kui kristlase jaoks on suurel reedel hoopis erilisem tähendus. See tegelikult ongi kristlik püha. Aastaid tagasi läks Jeesus Kristus kogu inimkonna eest ristile. Jeesus tegelikult ei tahtnud niiväga sinna ristile minna. Ta polnud selle üle kuigi õnnelik. Näiteks Luuka evangeeliumis ta ütleb: „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!” (Lk 22:42). Siiski, Ta otsustas teha Jumala, mitte enda tahtmist. 

See, mida Jeesus siiski tegi on nii imeline. Ta pidi mõneks ajaks kõigest loobuma, selleks, et elada inimeste keskel ning anda nende eest oma elu. Olen sellest ka kirjutanud, et vaatasin ühel üritusel, palve24, ühte filmi "Passion of Christ", mis rääkis Jeesuse kannatamisest. 

See film on tõesti julm, mida kõike pidi Jeesus üle elama selleks, et minul ja sinul võiks olla igavene elu. Meie eludes on raskused, mille pärast tihti hädaldame, et miks üks või teine asi sünnib meie elus. Miks peame nii palju kannatama? Miks peavad süütud inimesed kannatama? Lapsedki tihti peale kannatavad nälga. 

Elu maa peal ei olegi kerge, kuid hea uudis on see, et meie ei ole tegelikult sellest maailmast. Me ei kuulu siia, me elame maa peal mõned aastad ja siis läheme koju, kuhu me tegelikult kuulume. Jumal on teinud selle meie jaoks võimalikuks, et pärime igavese elu taevas. Johannese evangeeliumis on kuulus kirjakoht, mis ütleb: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et Tal oleks igavene elu." (Jh 3:16) Igavese elu tõotus on meie kõigi jaoks olemas. Meil on vaja see lihtsalt vastu võtta. Jah, me ei ela igavesti sellel maal, kuid me elame igavesti taevas koos oma Jumalaga, kui me võtame vastu tema armastuse ja selle kingituse, mille Ta on andnud oma Poja läbi. 

Mulle väga meeldib Johannese evangeeliumi 17. peatükk, kuhu on kirja pandud Jeesuse ülempreesterlik palve: 1 Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja  ütles: „Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg  kirgastaks sind, 2 nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et  ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud. 3 Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud. 4 Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha, 5 ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures! 6 Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna. 7 Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest, 8 sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud. 9 Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad. 10 Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes. 11 Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie! 12 Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide. 13 Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.14 Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 15 Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest. 16 Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast. 17 Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde! 18 Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma. 19 Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. 20 Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, 21 et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud. 22 Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: 23 mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind. 24 Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. 25 Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud. 26 Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes.” (Jh 17)

Mulle meeldib see peatükk just seetõttu, et seal on nii palju sügavust. See palve on nii siiras ja sügav. Jeesus ise palvetas juba 2000 aastat tagasi sinu ja minu eest. Sina, kes Sa seda praegu loed, võib olla ei usu Jumalasse ja ei taha Temast midagi teada. Jah, Sul on see valik ja see on Sinu vaba otsus, kas uskuda Jumalat või ei. Mina usun Jumalasse. Jah, see ei paista võib olla alati välja. Ma olen siiski inimene.  Ma usun, et kõik on Jumala kontrolli all. Ma usun, et see, mis praegu maailmas toimub on siiski Jumala kontrolli all ja Jumal on endiselt troonil. Ma ei oska vastata kõigile Su küsimustele, kuid usun ja tean, et Jumal armastab. Ta päriselt ka armastab Sind just sellisena nagu Sa oled. Ta on loonud Sind imeliseks. Minu elu on olnud nagu ameerika mäed, olen palju kordi läinud eemale, kuid ikka ja jälle tagasi tulnud. Ma tean, et ma ei oska elada Jumalata. Ma usun, et Jumal tegutseb minu sees, isegi kui ma seda ei näe ja ei tunne. Ma tahan vaid, et Jumal oleks suurem osa minu elust. Ma tahan, et Tema oleks number üks ja alles siis tuleks kõik muu. Ülestõusmispühad on taaskord hea aeg vaadata enda sisse ja mõelda sellele, mida Jeesus on teinud Sinu ja minu eest. Soovitan filmi "Passion of Christ." Mind aitas see küll mõista natuke rohkem Jumala armastust ja seda, mida Jeesus pidi läbi elama minnes ristile vabatahtlikult, selleks, et teha Jumala tahet. 

Postitus sai üsna pikk, alustasin selle kirjutamist juba mõni aasta tagasi, aga ei jõudnud seda avaldada õigel ajal. Võib olla ei olnud siis õige aeg avaldada. Ole õnnistatud armas lugeja. 

Elu õpetajana

Hei armas lugeja! Mul on hea meel, et oled siia jõudnud. Juba mitu kuud püüan kirja panna oma mõtteid algaja õpetajana.

Mulle väga meeldib mu töö. Armastan seda ja tahaksin sellel alal väga töötada rohkem, kui vaid mõned kuud. Lapsepõlves ma unistasin lasteaias töötamisest. Nüüd mõeldes tagasi, usun, et selle unistuse pani mu südamesse Jumal ise juba siis, kui ma Teda ei tundnudki sellisel määral. 

Iga päev veendun selles aina enam ja enam, et see koht on minu jaoks. Üheski teises töökohas pole olnud nii raske, kui praegu. Mul on alati olnud pigem madal enesehinnang, kuid selles töökohas tunnen, et see on veel madalam ja ma pean võitlema. 

Kristlasena usun, et need on vaimsed rünnakud, kuna ma teen õiget asja ja olen Jumala tahtes. Hingevaenlasele ei meeldi, kui teen Jumala tahet. Ta tahab, et annaksin alla ja loobuksin, et mind hukatusse saata, kuid Jumal tahab, et võitleksin koos Temaga lõpuni. 

Hoolimata sellest, et mul on selles töökohas väga raske, siis ma iga päevaga õpin oma tööd aina rohkem ja rohkem armastama. Sellised väikesed hetked, kus lapsed tulevad kallistama või mitmekesi ripuvad mul küljes, on nii armsad ja kaaluvad üle kõik raskused. 

Mulle meeldib mu töö juures see, et iga päev on väljakutse. Iga päev on uus. Kuigi lapsed on enamasti samad. Ütlen enamasti, sest vahel on päris palju puudujaid ja siis jälle on palju lapsi kohal ja nii edasi, seetõttu on kohalolevate laste arv veidi varieeruv. 

Olen õpetajana töötanud varsti juba viis kuud. Ja see aeg on olnud väga eriline, on raske, kuid on ka lõbus. Kui olin kaks päeva koolitusel ning läksin tagasi tööle, siis lapsed kohe küsisid, kus Sa olid, nad märkavad kohe, kui olen eemal olnud. Nad panevad tähele kõike seda, mida ei peaks panema ja seda mida võiks kuulata ja tähele panna, nad ei kuula. Muidugi alati on erandeid ja vahel ikka kuulavad ka. 

Oli aeg kus teatud põhjustel käisin pigem õhtuses vahetuses, lapsed olid sel ajal juba õues. Nad jooksevad vastu tervitama. Olin umbes viis minutit või natuke rohkem tööl olnud, kui äkki üks laps märkas mind ja jooksis tervitama. Varem on ka selline olukord olnud, et üks laps märkab pisut hiljem, et olen tööl ja siis jookseb kõigile kuulutama. Või siis kui lähen rühma ja mind märgatakse, siis on vaja kohe kõigile kuulutada. 

Kuigi ma olen veel täiesti algaja õpetaja, tunnen, et see töökoht on täielikult minu jaoks. Ma usun tõesti siiralt, et see on Jumala vastus minu palvele. Nagu ma juba mainisin, et tahtsin juba lapsepõlves saada lasteaia õpetajaks, see oli mu unistus, aga nagu inimene ikka võib mõnikord teerajalt kõrvale minna ja õppida hoopis midagi muud. Tänaseks mõistan, et ma tahan edasi liikuda selles valdkonnas. Tahan minna õppima magistrisse eesti keele kui teise keele õpetajaks, kui Jumal lubab ja laseb sellel juhtuda. Ja edaspidi tahaks Narva Kolledžisse minna, et õppida koolieelse lasteasutuse õpetajaks mitmekeelses õpikeskkonnas. 

Ma poleks iialgi arvanud, et satun vene lasteaeda, aga praegu ma ei kujuta ennast väga ette muus lasteaias. Mulle nii meeldib just see, et ma ei tööta eesti lasteaias, kuigi usun, et eesti lasteaias oleks sama vahva, siis saaksin lastest aru ka. 😃Ma olen nii õnnelik ja tänulik, et mu tööandja oli valmis mind tööle võtma, kuigi mul pole pedagoogilist haridust veel ja kogemus on täiesti null. Ma olen nii tänulik, et mind on vastu võetud. Ma siiralt loodan, et Jumala abiga see jääb see lasteaed praegu minu töökohaks pikemaks ajaks, et ma saan kooli minna ja õppida ning õpitut rakendada, et ma saan käia koolitusel ning võtta kaasa huvitavaid ideid, et ma saan iga päevaga rohkem kogemusi ja oskusi ning teadmisi ja et minu õpetamisviisid muutuvad järjest tõhusamaks ja lõbusamaks. 

Ma usun, et Jumala abiga on absoluutselt kõik võimalik. Ma usun, et Ta on mind pannud just sellesse lasteaeda. Ma usun, et ma olen võimeline õppima ja arenema ja loodetavasti olen selle viie kuuga juba natukene parem võrreldes sellega, milline olin esimesel päeval. 

Unistada tuleb suurelt. Kõik on võimalik sellele, kes usub. Kuigi mõnikord on seda raske uskuda, siiski unistused täituvad jah, selleks tuleb ise natuke vaeva näha, aga mitte kunagi ei tohi alla anda. Ükskõik kui palju Sa kukud, alati tuleb püsti tõusta ja edasi liikuda. Ükskõik kui palju Sa ebaõnnestud, kõigist neist saab õppida ja edasi liikuda. Enne seda töökohta saatsin sadu CV-sid erinevatesse kohtadesse, kusagile ei tahetud mind (tõsi, Rimis ma töötasin neli kuud, aga see polnud see õige töökoht), ma tahtsin alla anda, aga ma siiski ei andnud. Ma proovisin veel ja veel, kuni lõpuks sain töö, mida tõesti armastan kogu oma südamest. 

See ei kehti ainult unistuste töö puhul, vaid kõige puhul. Ära anna mitte kunagi alla. Tee seda, mida armastad ja Sa näed, kuidas aina uued võimalused ja uksed avanevad, Sa näed kuidas kõik raskused muudavad Sind tugevamaks. Ükskõik, kui raske ka poleks. Jumal on alati Su kõrval, kas Sa paned Teda tähele või ei, see on Sinu otsus, aga Jumal ei jäta Sind iialgi maha. Ta armastab Sind rohkem kui keegi teine iial seda teha suudab. Ära anna mitte kunagi alla ja Sa näed lõpuks imesid oma ümber, õpi märkama just neid kõige pisemaid imesid oma elus, siis teed vaikselt ruumi ka suurtele asjadele. 

Vene keel SPEAKLYga

Sain kooli kaudu võimaluse õppida Speaklyga ühte keelt kuu aega tasuta. Valisin vene keele. Olen seda äppi varemgi seitse päeva proovinud, kuid see aeg oli liialt lühike. Õppimist alustasin 26. märtsil ja tänaseks olen vene keelt õppinud pisut üle nädala, täpsemalt 11 päeva. Mulle hakkas selle äpiga õppimine nii meeldima, et uurisin aastase paketi kohta ja võtan selle, kui kuuajaline pakett läbi saab.

Olen omandanud 11 päevaga üle saja sõna. Olen vene keelt gümnaasiumis 3 aastat ja ametikoolis mõni kuu õppinud, kuid siiski nende sõnade seas on ka selliseid, mida ma varem õppinud ei ole või, mis on täiesti ära ununenud. Panin alguses päevaseks eesmärgiks 5 sõna, kuid see jäi väheseks, siis panin 10, seegi oli vähe, seejärel panin 15. Suuremat eesmärki hetkel plaanis panna ei ole, kuna 15 uut sõna päevas algajale on juba raske eesmärk. Samas, mõnel päeval suudan omandada ka rohkem kui 15 sõna. Üle ka ei tasu pingutada, kuna siis võib motivatsioon hoopis kaduda.Mulle meeldib, et äpis õpetatakse uusi sõnu, kuid korratakse ikka ja jälle vanu sõnu üle. Ühtesid ja samu lauseid peab ikka ja jälle kirjutama ja nii kaua kirjutama, kuni see on õigesti kirjutatud. Mulle meeldib, et aeg-ajalt tulevad lihtsad laused, mida ma pean kohe ise kirjutama. See arendab nii kuulamis kui ka kirjutamis oskust. Ja osasid lauseid tuleb õigesti järele öelda, mis arendab rääkimist. Ma olen juba omandanud piisavalt sõnu, et teha lihtsaid kuulamis harjutusi, mida saan lihtsalt kuulata. Soovi korral saan sama teksti kaasa lugeda. Ja võin ka tõlget lugeda, et tekstist aru saada. Kuulamisharjutusi soovitatakse mitu korda päevas kuulata, et harjutada kuulmise kaudu aru saamist ja uue informatsiooni omandamist. Lisaks kuulamis ja rääkimis harjutustele on seal muusikasoovitused, et kuulata lihtsamas keeles laule, mis aitab samuti keelt omandada.

Mis mulle veel selle äpi juures meeldib, et seal puudub pinge ja ma õpin ainult ise enda pärast, mitte selleks, et head hinnet saada. Tõsi, ma usun, et sellest oleks mulle kasu olnud ka siis, kui näiteks inglise keelega alustasin. Kui see äpp oleks varem olemas olnud ning seda oleks kooliõpilased saanud tasuta kasutada keele õppimiseks. Kahjuks 17a tagasi, kui ma kolmandas klassis käisin polnud veel nutitelefonegi, rääkimata sellisest äpist.  Kui ma mõnda sõna ei tea, siis ma ei saa halba hinnet, vaid pean seda sõna või väljendit lihtsalt rohkem harjutama. Te võib olla ütlete, et keeli saab ka tasuta õppida. Tõsi, on väga palju häid tasuta äppe, mille abil keelt õppida, kuid minu jaoks on see siiski hetkel kõige parem, kuna see on eesti keele baasil, selgitused on kõik eesti keeles, mis aitab mul kindlasti keelt paremini omandada.

Kuigi 17a tagasi mul seda võimalust polnud, siis täna on ja ma usun, et olen võimeline ka täna vene keele omandama, nii, et suudan seda vabalt rääkida. Minu ootused on kõrged, soovin, et aasta pärast oleks minu vene keele oskus vähemalt C1 tasemel. Tegin eile, 04.04.2020, vene keele tasemetesti, minu tase on loomulikult algtase, õigete vastuste protsent 25. Mina tegin oma keeletaseme testi siin, kuid kindlasti on palju teisi variante, kus keeleteste teha saab. Septembris 2020 ja jaanuaris 2021 kordan sama testi uuesti, et näha, kas on keeleoskus selle ajaga paranenud või mitte. Seniks aga hoian oma lootuse kõrgel, et olen võimeline omandama vene keele oskuse väga heal tasemel ja aeg-ajalt teiega, kuidas vene keele õppimine läheb.

Võrratult kaunis päev Viru rabas.

Eile, 27. septembril käisin koos sõbranna ja ühe noormehega Viru rabas matkamas. Ilm oli võrratult kaunis. Panin ennast liiga paksult riidesse, kuid kui hoidsin jope lukku eest lahti, siis polnud häda midagi. Mulle nii tohtutult meeldis see loodus, mis seal oli. Ma olen käinud küll Pääsküla rabas jalutamas ja palvetamas, kuid sellist vaatepilti pole sealt leidnud. 

Oli väga mõnus ja tore aeg koos Jumala ja toreda seltskonnaga. Jumal on tõesti võrratu ning suurem, kui oskan arvata.

Minu üks lemmik pilt Viru rabast.

Pildi kohta veel nii palju, et ma pole mingi professionaal ega kunagi fotograafiat õppinud, siiski on see minu arvates algaja kohta üks väga hästi õnnestunud pilt. :) 

See vana hea Sims...:D

Hei, armsad! Olen ühes blogijate grupis ning märkasin ühte postitust, kus keegi jagas oma puhkuseplaane. Ja küsis suurelt ringilt, kas seal on  simsifänne. :D Pean tunnistama, et see on vaieldamatlult lemmik arvutimäng, millest ma ei väsi vist kunagi, mis siis, et vanust juba 26 aastat! :D 

Ehk on ka teie seas neid, kes armastavad just simsi mängida. 

Olen mänginud põhimõtteliselt kõiki simsiseeria mänge, mõnda vähem ja mõnda rohkem. Kõige enam meeldivad mulle sims 2 simsid, sest need on kõige ilusamad, samas nad on ka kõige sarnasemad ja keeruline on näiteks, et kui ühel vanematest on blondid juuksed, siis ka lapsel. Tavaliselt lapsel tulevad ikka  teise vanema juuksed. Sims 3 simsid meeldivad vähem, aga nendega harjub ka ära ja üldiselt on sims 3  siiski parem kui sims 2, vähemalt minu arvates. Hiljuti proovisin sims 4 mängida, alguses tundus kuidagi nii võõras ja harjumatu, aga nüüd mulle täitsa meeldib see nendest mängudest isegi kõige rohkem. 

Mulle meeldib, kui beebist kasvab väikelaps, siis ta hakkab kõndima ja seda on nii nunnu vaadata. Mulle meeldib näiteks see, et laps ronib ise diivani peale ja tema liikumine ei ole nii piiratud kui eelmistes simsi mängudes. Mulle meeldib isegi see, et laps saab  segadust korraldada :D Jaa, vanemad saavad lapsele  unejuttu lugeda, et see tuttu  jääks. Ja niisama saavad ka raamatut lugeda või lapse voodil istuda. 

Marcus Halliday - Isa :) 

Maria Halliday - Ema :)

Elizabeth Halliday - Tütar :)



Rex Halliday - Koer :)

Selline mu armas perekond ongi :) Koera  võtsin kutsikana ja ei  teadnud, et ta nii suureks kasvab, aga mul vedas, ta on päris armas ja sõbralik peaks mainima.

Selline oli mu maja alguses. Rahakoodi ei kasuta. Ainult mõnesid koode, mis aitavad suhteid kiiremini arendada  ning oskuseid ja karjääri ka :D 

Siit tulevad mõned pildid ka mu praegusest kodust. Arengu ruumi on veel küllaga :) 

Armastan seda mängu, aga jään selle juures ka kristlaseks, sest mul mees ja naine on abielus. Ma küll suurt pulmapidu ei viitsinud teha ja arendasin suhteid koodi abil, aga see selleks. Igal juhul püüan mängida nii, et isegi mu simsi perekond on nö kristlased, st abielus ja kasvatavad koos lapsi ning ei lahuta. Mingi kiriku moodi koha ehitasin ka, et oleks koht, kus pulmi pidada :D (PS! Selle mõtte sain ühelt sõbrannalt, kuigi olen ka ise varasemates mängudes kirikut üritanud ehitada vähemalt :D.) 

Igal juhul olge õnnistatud!

Niisama mõtteid...(Avaldatud: 08.01.2019)

​Armsad lugejad, ma pole jällegi tükk aega midagi postitanud. Ma isegi ei tea, kas ja kui palju teid lugemas käib, loodan, et paari inimeseni ehk ikka see tekst jõuab, kunagi ehk jõuab ka rohkem kui paari inimeseni.

Mulle väga meeldib ise kirjutada, aga ka lugeda teiste postitusi. Olen täheldanud seda, et ükskõik, mida ka ei postitataks, siis alati on keegi, kes peab midagi negatiivset ütlema. Mõistan kriitikat ja kõigega ei peagi nõustuma, ma ka ei nõustu. Mind aga teevad kurvaks kurjad, negatiivsed kommentaarid. Näiteks kui keegi on saanud hakkama kohutavalt ebaõiglase teoga, siis soovitakse selle teo tegijale needust ja halba, aga milleks? Kuidas on need inimesed, kes teisele halba soovivad oma mõtlemise ja käitumise poolest paremad? Ei ole ju!

Nii kurb on lugeda pidevalt halvustavaid ja süüdistavaid kommentaare. Tihti peale need ei  ole lihtsalt kriitika vaid konkreetselt süüdistavad kommentaarid. Tihti inimesed ei anna endale isegi aru, mida nad teevad.

Ma lihtsalt ei mõista, miks on vaja nii palju negatiivsust. Kellegi süüdistamine, mustamine, laimamine ei muuda ju mitte midagi. See ei too kedagi tagasi. Sellega tehakse haiget iseendale ja tihti ka kaasinimestele, kes pole üldse milleski süüdi. Miks ei võiks inimesed olla kokkuhoidvamad ja hoolivamad üksteise suhtes. Miks ei võiks inimesed üksteisele head soovida. See ei ole ju nii raske. Miks peab olema meis nii palju vihkamist üksteise suhtes.  Mis see meile annab?  - Mitte midagi.

Päris kindlasti ei saa ma panna kõiki ühte patta, ma ei teegi seda. Omast kogemusest võin öelda, et eestlaste seas on väga palju hoolivaid ja üksteist toetavaid inimesi. Minugi ümber on armsaid ja hoolivaid inimesi nii neid, keda ma tunnen kui ka neid, keda ma isiklikult ei tunnegi. Ma olen kõigile neile väga tänulik, et nad on osa mu elust.

Ma ei taha ka öelda seda, et ma ise olen täiuslik. Ei ole ja ei peagi olema. Olen teinud minevikus, teen praegu ja küllap ka tulevikus vigu, mille üle ma ei ole uhke. Jumala armastus on aga mind kätte saanud ja ainult tänu sellele, suudan jääda positiivseks. Sellest hoolimata küllap ma kõlan ka ülbelt, kui kusagil sõna võtan ja tunnen, et lihtsalt ei saa vait olla.
Ma vabandan, kui olen kõlanud kusagil ülbelt või üleolevalt, see pole kunagi olnud mu eesmärk. Pigem on eesmärgiks olnud juhtida tähelepanu liigsele negatiivsusele, mis meie hinges on ja sellele, et me võiksime olla lihtsalt heatahtlikumad üksteise suhtes ja soovida rohkem head.

Kõigile teile, kes te loete mu blogi tahan ma soovida rohket õnnistust, unistuste täitumist, sisemist rahu ja edu kõiges, mis ette võtate. Palun olge head ja andke endast kuidagi märku, et teaksin kas ja kui paljud mu blogi üldse loevad. Kas mul on mõtet sellega jätkata, kas võiksin tihedamini postitada, kui jah, siis millest võiksin rääkida? Jään ootama teie ideid. 😊


Minu facebooki leht

Sügislaager (Avaldatud: 04.12.2018)

Osalesin sel sügisel, 19-21. oktoober noorte sügislaagris. See oli üks lahedamaid kogemusi, mis mul on olnud. Enne laagrit oktoobri kaks esimest nädalat oli mul puhkus, millest suurem osa olin haige. Nimelt oli mul umbes kuus päeva järjest õhtuti palavik ja mitte väike. Köha oli ka päris korralik. Olin kusagilt kopsupõletiku saanud. See oli päris kohutav kogemus, sain antibiootikumid peale ning laagriajaks olin juba terve. Jumal siiski tahtis, et sinna laagrisse saaksin. Reedel, 19. oktoobril oli mul seminaritöö kaitsmine, mis lükkus päris palju edasi ajaliselt, aga mul oli vaja kahese bussi peale jõuda. Sain oma töö kaitstud, õnneks positiivse tulemusega (seda ma kohe ei teadnud, alles bussis sain teada. Tormasin siis bussijaama, et pilet osta, avastasin, et kõik piletid olid välja müüdud aga mul oli vaja bussi peale saada. Jäin siis ootama, et äkki mahun ikka peale ja ma sain peale. Nüüd tagant järgi mõeldes, oli see Jumala juhtimine. Laagris olles kõige meeldejäävam ja parem oli laupäevaõhtune palveteekond. Saime käia ja mõtiskleda ning palvetada, oli võimalus ka eestpalveks. Kui esimest korda tahtsin eestpalvele minna, siis olid need inimesed hõivatud, kelle juurde ma konkreetselt minna tahtsin. Ootasin natuke ja läksin tagasi palveteekonnale ja peale seda läksin eestpalvele.

Seda, mis seal toimus peab ise kogema. Need inimesed ei saanud mu eest väga kaua palvetada, kui ma hakkasin nutma. Ma olin suhteliselt nõrk ja suutsin vaevu püsti seista. Ühel hetkel üks neist küsis, kas tahan panna põlvili ning alistuda Jumalale. Ma tahtsin, sest ma olin nagunii nõrkemas. Tõenäoliselt ma oleks ise lõpuks põlvili vajunud. Nii ma olin siis silmili maas ja nutsin, samal ajal kui minu eest palvetati. Järgmisel päeval kõnetas mind laagris üks kirjakoht 1Kr 15:10: „Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.“ See kirjakoht ei käinud laagris kordagi läbi, küll aga sobis see laagri teemaga: „Armu läbi…“

Tõesti, Jumal on olnud armuline minuga. Tema armastus minu vastu on olnud suurem, kui ma eales oskan ette kujutada. Jumal armastab mind rohkem kui keegi teine seda iial teha suudab. Jumalaga koos olla on nii-nii hea. Vaid edasi, vaid edasi koos Kristusega. 

Milline vägev Jumal mu elus tegutseb! (Avaldatud 02.12.2018)

Viimasest postitusest on möödas juba üle aasta, kuid vahepeal on väga palju juhtunud. Mu elu koos Jumalaga on olnud nagu ameerika mäed, üles-alla-üles-alla. Mu elus oli periood, mil läksin Jumalast eemale, sest arvasin, et see pole minu jaoks. Ma arvasin, et see kõik on nii mõttetu, leidsin, isegi, et mu elul pole mitte mingit mõtet ja soovisin endalt elu võtta. Ma astusin sammu selle suunas, et seda teha, kuid tänu Issandale, ma olen elu ja tervise juures ja mu enesetapukatse ei õnnestunud. Võib olla minu meetod polnud piisavalt hea, kuid ma usun, et suurem osa selles on siiski Jumala armul ja inimestel,  kes on minu eest palvetanud ja võidelnud. Need inimesedki on minu elus vaid tänu Jumala armastusele. Piibel ütleb, et õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda (Jk 5:16).

Ma olen päris mitmeid kordi läinud eemale ja arvanud, et kristlus pole minu jaoks, kuid mitte ükski kord pole ma leidnud rahu. Viimane kord viis see mind depressioonini, minu peas olid jälle enesetapu mõtted. Ma vihkasin oma elu. Ma vihkasin Jumalat, ei tahtnud Teda tunnistada, lükkasin Ta endast eemale, kuid rahu ma ei saanud. Ma ei lugenud Piiblit ega palvetanud, sest ma arvasin, et see pole minu jaoks. Ma lasin vaenlasel endale pidevalt valetada, saamata sellest ise aru.

Jumal aga ei jätnud mind maha. Ta oli ustavalt koguaeg mu kõrval. Ta ei lasknud mul teist enesetapu katset teha, vastupidi ma olin sunnitud end kokku võtma ja astuma samme selleks, et mitte nii jätkata. Ma hakkasin uuesti Piiblit lugema ja see juba muutis tasapisi minu mõtteid ja hoiakuid. Ma hakkasin palvetama ja Jumalat taas otsima. Psalm 91:5 ütleb: „Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.“ Jr 29:12  ütleb: „Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.“ Ühel ingliskeelsel jumalateenistusel rääkis pastor sellest, et siin on inimene, kes arvab, et on andestanud, kuid tegelikult ei ole. See käis minu kohta, see puudutas mind nii palju, et ma hakkasin sel teenistusel nutma. Siis ma sain aru, miks mul oli teatud inimesega nii raske suhelda. Peale seda tegin Jumala abiga otsuse, et ma tahan andeks anda. Ma tahan, et midagi muutuks ja Jumal aitas mind. Täna ma julgen väita, et Jumal on seda sõprust muutnud ja ülesehitanud. Piiblist võib näha, seda, et kui Jumal sekkub olukordadesse siis need saavad lahenduse ja palju parema lahenduse kui inimene iial oskab arvata. Ma usun, et see käib ka selle sõprussuhte kohta. Jumal sekkus ja see suhe on vähemalt minu arvates palju parem, kui ta enne üldse oligi. Ja ma olen nii õnnelik ja tänulik, et see nii on ja ma usun, et Jumalal on minule veel palju varuks. Jumal pööras olukorra ümber siis kui olin otsustanud anda see Jumala kätte täielikult ning usaldada, et Tema teab, mis on parim. Enne seda lubasin Jumalale, et ma ei osta mitte ühtegi lotopiletit. Ma nägin seda, et minul selles õnne pole ja see on üks raha raiskamine. Jumala abiga olen seda lubadust pidanud suvest alates ja see on olnud parim otsus, mille langetasin. Kuna ma lubasin seda Jumalale, siis ei saa ma sellest lubadusest enam taganeda ja ma ei tahagi.

Olen hakanud mõistma seda, et ei ole mõtet joosta ära Jumala juurest, sest see ei muuda olukorda paremaks pigem just hullemaks. Jumal on õpetanud mind väärtustama inimesi enda elus. Raskused ongi vajalikud selleks, et kasvada ja saada tugevamaks. Jumal on mind õpetanud panema Teda esikohale kõiges, mis ma teen. Tema peab olema minu elus valitseja ja kuningas. Tema peab valitsema minu südame troonil, sest siis Ta saab olukordi muuta nii nagu Tema tahab neid muuta.

Olen mõelnud, et paljud joovad alkoholi selleks, et tunda end lõbusalt. Mina olen näinud näiteks laagrites seda, et selleks, et tunda end hästi ja lõbusat pole vaja alkoholi, piisab sellest, kui Jumal oma Püha Vaimuga tuleb kohale ning paneb inimeste südamesse üleloomuliku rõõmu. Ja eks laagrites juhtub nii, et üleväsimus teeb ka oma töö. Isiklikust kogemusest tean, et alkohol toob minu ellu vaid probleeme. Esiteks tunnen ise ennast halvasti ja süüdi, teiseks see võib rikkuda suhteid inimestega ja päris kindlasti rikub see suhet Jumalaga. Vot see on täiesti mõttetu, vähemalt minu jaoks.

Mõned inimesed  arvavad võib olla seda, et kristlased ei joo alkoholi, sest nad ei tohi. Ma ütleks, et see on valearusaam. Pigem on asi selles, et enamus kristlasi lihtsalt ei taha seda teha, sest sellest pole kasu. Piiblis on kirjas 1Kr 6:12 Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle! Ma pole kunagi olnud suur alkoholi sõber, kuid mõned korrad olen siiski joonud ja isegi need harvad korrad on mulle toonud pigem probleeme kui rõõmu. Ma pole nende tegude üle uhke, ma olen kõigest inimene ja eksin. Olen õppinud oma vigadest ning teinud otsuse, et alkoholil ei ole ei täna ega tulevikus kohta minu elus. Ma ei kritiseeri inimesi, kes mõnikord joovad alkoholi, see on nende otsus ja nende elu. Jumal on see, kellele nad ühel päeval peavad aru andma. Mina olen lihtsalt loobunud sellest ja ei ole sellega midagi kaotanud.

Jumal on tõeliselt vägev, Ta on mu kõrval olnud koguaeg. Ta ei ole mind kunagi maha jätnud ning Tema juurde tagasi tulemine on olnud parim otsus. Olen õppinud armastama Jumalat üle kõige ja ma ei taha enam alla anda ega minema joosta. Ma vajan oma Jumalat üle kõige ja ma niikuinii ei saa ilma Temata ja ma niikuinii ei ole ilma Temata õnnelik. Jumal on nii-nii hea ja nii-nii vägev. Ta on püha ja õiglane.

Järgmises postituses räägin sellest, mida Jumal tegi sügislaagris. Õnnistusi! 

Jumal on nii äge/God is so cool (Avaldatud: 15.04.2017)

Hei armas lugeja! Pole enam ammu midagi kirjutanud. Koolis on olnud kiired ajad ja pole olnud aega blogida. Selle eest on mul teiega üks äge tunnistus jagada. Eile õhtul üheteistkümnest kuni täna õhtul üheteistkümeni toimub Valguse Tee koguduses palve24 üritus, millest võtsin osa. Tulin sealt paar tundi varem ära, kuna olen tõesti väga väsinud. Olen järjest üleval olnud umbes 40 tundi. Kogemus, mille sealt sain oli väga vägev.

Vaatasime filmi Passion, mis rääkis Jeesuse kannatustest, kui Ta läks ristile. See oli päris kohutav, kuid samas aitas mul mõista, kui väga Jumal mind ja ka Sind, armas lugeja, armastab. Usun, et selle filmi vaatamine muutis minu sees midagi. Enne palve24 üritust oli võimalik saata palvesoove, olin ka ise saatnud palvesoovi sinna. Üks korraldajatest oli kirjutanud palvesoovid paberite peale ning need jagati inimestele, et need läheksid koguduse ette ja palvetaksid nende pärast. Viiksid need soovid Jumala ette.

Ma ei saanud kohe lehte ja olin pettunud natuke isegi. Mina, kes ma olen arg ja ei julge tavaliselt kusagil ette minna, tahtsin minna ja kellegi soovi pärast palvetada. Kui nüüd mõelda, siis Jumal pani tähele seda soovi ning hiljem sain ühe lehe ning võimaluse minna ette. Esimesena ma muidugi ei julgenud ette minna ja väga ei tahtnud ka, aga umbes neljandana läksin ja ületasin ennast mitmekordselt, sest esiteks oli etteminek juba eneseületamine ning teiseks palve ettelugemine ning selle eest ka valjusti palvetamine oli väga suur ületus. Enne kui ette läksin ütlesin endale, et meile ei ole antud arguse vaimu. Värisesin, aga samas olin õnnelik, et ületasin ennast väga palju. Oma jõust poleks seda iialgi julgenud teha.

Mis mulle veel väga meeldis oli ülistuse osa, kus võisin end täiesti vabalt tunda ja valjusti kaasa laulda, hoolimata sellest, kas oskan laulda või mitte, sest see polegi oluline. Ma olin täiesti vaba ja lihtsalt ülistasin, hoidsin silmi kinni ja mul oli täiesti ükskõik, mida teised minust arvavad, kui üldse midagi arvavad. Jumal tegi mu lõpuks ometi täiesti vabaks ja andis mulle julgust teha midagi, mida ma pole kunagi varem teinud.

Käisin ka eestpalvel kaks korda ning pastoriga rääkimas, kuigi mul polnudki selleks ajaks midagi rääkida, sest need asjad, millest rääkida oleks võinud, olin juba ära pannud patukotti, et need ära põletataks. Olin lahti lasknud juba nendest asjadest.

Lisaks kõigele oli mul julgus palvetada koos kahe täiesti võõra inimesega. Ühega neist suhtlesin küll natukene eelnevalt ja mingil määral suutsin isegi nii mõnelgi korral julgustada selle sama kirjakohaga, et meile ei ole antud arguse vaimu.

Olgugi, et see aeg oli väsitav kuna olen olnud järjest kaua üleval, oli see üks vägev aeg. Jumal andis mulle julgust teha asju, mida ma enese jõust poleks iial teinud. Ta aitas mul tunda end nii täiesti vabalt ja lahti lasta kõigest, mis takistab vabalt tundmist. Olen täiesti kindel, et Jumal juhtis mind, et sellest üritusest osa võtaksin. Ta tahtis minu elus midagi muuta ja Ta sai seda teha. Vabadust, kui sellist olen nii kaua igatsenud ja nüüd sain lõpuks kätte selle, et võin end vabana tunda ja lihtsalt olla Jumala ligiolus. Võin tunda kui armunud teismeline. 

​

Hey, dear reader. I haven’t written for a long time. I have been busy at school and haven’t have time to blog. I have a really cool testimony to share with you. There is prayer24 from yesterday evening at eleven a clock till today evening eleven a clock. I took part in it. I left two hours earlier because I was really tired. I have been awake about 40 hours but experience that I got from there was really powerful. 

We watched a film the Passion that was about Jesus’s suffering when he went on a cross. It was terrible but it also helped me to understand how much Jesus loved me and also you dear reader. I believe that watching this film has changed something in me. Before prayer24 there was possibility to send some prayer requests. I had also sent one. These were written on the sheet of paper and were shared to people that they went in front of the church and prayed for them.

I didn’t get a sheet of paper at first and I was disappointed a little bit. I really wanted to go in front of the church to pray for someone although I was very shy. I got that chance and I did it! I got over myself. I went in front, I read the prayer and I prayed by loud voice. I got over myself for several times. I was shaking but it was amazing feeling because I did something that I have never done before.

I really enjoyed worshiping time. I felt so free. I didn’t care what others thought about me because it didn’t matter. God made me totally free.

Two times I went for prayer and spoke to pastor. I didn’t had anything to talk about because I had put everything into bag to burn them. I had let them go.

I prayed also with two persons that I didn’t know. One of them I talked before during this event. I also encouraged her with same scripture that we were not given the spirit of fear.

Although the time has been tiring because I have been awake very long time. It has been really powerful time. God gave me so much courage to do things that I have never done before. He helped me feel so free and let go everything that prevent me. I am sure that God has lead me to take part in this event. He wanted to change something in my life and he could do it. I have missed freedom for a long time and now I have got it finally that I could feel so free and spent time in the presence of God. I can feel like enamored teenager.

Jumal on minu valinud (Avaldatud: 14.02.2017)

Hei armsad sõbrad ja lugejad! Ma pole pikalt postitada jõudnud, kuna olen olnud väga hõivatud, asju, mida vaja teha on liiga palju ning aega kõige tegemiseks liiga vähe.

Täna aga tahan teiega jagada seda, mida õppisin piiblit lugedes. Ma olen kirjutanud oma lapsepõlvest, et olin koolikiusamise ohver. Ma olin justkui prügikasti visatud rämps, kellega ei tahetud tegemist teha. Mul polnud eakaaslastest sõpru ega neid, kes oleksid minusse rohkem uskunud. (Pean silmas, et eakaaslased ei uskunud minusse) Ma olin nõrgim lüli klassis, kelle peale võis sülitada.

Täna kõnetas mind väga kirjakoht: 1. Korintlastele 1:27 Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 28 Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on,  29 et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees. Toetudes sellele kirjakohale saan ma öelda, et Jumal on valinud minu, kes ma olen olnud narr (kiusatud ja ära põlatud põhikoolis), nõrk (enesehinnang on null), maailma meelest alamast soost ja halvaks pandud see, kes mtte midagi ei ole (minu eakaaslased ei uskunud minusse ega hoolinud minust, olin nende jaoks vaid rämps). Jumal on valinud minu, kes ma ei ole olnud silmapaistvate tulemustega. Ta on valinud minu, et tooksin au Tema nimele, mitte ei kiitleks sellest, et mina olen tubli ja saan ise hakkama. Ega ikka ei saa küll üksinda hakkama, kuid koos Jumalaga igal juhul.

Selle kirjakoha kaudu mõistsin, et Jumal valib oma töö jaoks just need inimesed, kes maailma arvates midagi ei vääri. Elu ja tunnistused on näidanud, et raskete sõltuvustega nagu näiteks narkomaania või alkoholismiga võidelnud inimesed on tulnud sellest välja ja leidnud tee Jumala juurde, kes on nende elusid totaalselt muutnud. Need inimesed on samuti olnud maailma poolt prügikasti tõugatud, kuid mitte Jumala poolt.

Kord käisin kuulamas Gary Wilkersoni, kes rääkis oma pojast, kes oli kasvatatud Jumala armastuses, kuid ometi tegi valed valikud ning läks teelt kõrvale ja sattus vangi, kuid Jumalale pole midagi võimatut ning Ta päästis selle mehe vangist välja.

Hakkan ka mõistma seda, mida tähendab mõte, et „Ka kõige hallimast hiirest võib saada täht!“Aina enam mõistan, et see lause käib minu kohta. Olin põhikoolis hall hiireke, kellest ei arvatud midagi. Tänaseks õpin ülikoolis, mis pole kerge, kuid koos Jumalaga ja vaid koos Temaga ma saan hakkama ning lõpetan kooli. Vaid koos Temaga lähen läbi kõigest.

Jah, inimesed saavutavad häid tulemusi ka ilma Jumalata, kuid ma olen täiesti kindel, et sügaval sisimas tunnevad nad millestki ikka puudust ka siis, kui neil on pealtnäha kõik olemas: elukoht, hea töö, armastav abikaasa, toredad lapsed. Sügaval sisimas nad tunnevad ikka, et midagi on puudu. Nad ei taha seda endale tunnistada.

Olen valinud käia oma teed koos oma armastava Isaga. Tema, kes on kogu maailma Looja, kes on maailma Kuningas, armastav Isa. Tema, kes on minu Issand. Tema, kellele võin alati 100% kindel olla. Tema, kes on minu Kalju ja Kindlus, kellele rajan oma elu. Tema on valinud mind, Tema on armastanud mind nii palju, et on andnud oma Poja, kes on surnud ristisurma selleks, et minul oleks elu. Tema on valinud mind selleks, et näidata oma vägevust.

Armas lugeja, Jumal kutsub ka sind. Jumal tahab ka sulle anda igavese elu. Jumal armastab ka sind rohkem, kui keegi iial seda teha suudaks. Jumal on valinud ka sind! Ja sinu valik on, kas sa võtad selle vastu või ei. Jumalaga koos käimine ei ole lihtne, kuid see on väärt rohkem, kui arvatagi oskad!