Elu õpetajana

Hei armas lugeja! Mul on hea meel, et oled siia jõudnud. Juba mitu kuud püüan kirja panna oma mõtteid algaja õpetajana.

Mulle väga meeldib mu töö. Armastan seda ja tahaksin sellel alal väga töötada rohkem, kui vaid mõned kuud. Lapsepõlves ma unistasin lasteaias töötamisest. Nüüd mõeldes tagasi, usun, et selle unistuse pani mu südamesse Jumal ise juba siis, kui ma Teda ei tundnudki sellisel määral. 

Iga päev veendun selles aina enam ja enam, et see koht on minu jaoks. Üheski teises töökohas pole olnud nii raske, kui praegu. Mul on alati olnud pigem madal enesehinnang, kuid selles töökohas tunnen, et see on veel madalam ja ma pean võitlema. 

Kristlasena usun, et need on vaimsed rünnakud, kuna ma teen õiget asja ja olen Jumala tahtes. Hingevaenlasele ei meeldi, kui teen Jumala tahet. Ta tahab, et annaksin alla ja loobuksin, et mind hukatusse saata, kuid Jumal tahab, et võitleksin koos Temaga lõpuni. 

Hoolimata sellest, et mul on selles töökohas väga raske, siis ma iga päevaga õpin oma tööd aina rohkem ja rohkem armastama. Sellised väikesed hetked, kus lapsed tulevad kallistama või mitmekesi ripuvad mul küljes, on nii armsad ja kaaluvad üle kõik raskused. 

Mulle meeldib mu töö juures see, et iga päev on väljakutse. Iga päev on uus. Kuigi lapsed on enamasti samad. Ütlen enamasti, sest vahel on päris palju puudujaid ja siis jälle on palju lapsi kohal ja nii edasi, seetõttu on kohalolevate laste arv veidi varieeruv. 

Olen õpetajana töötanud varsti juba viis kuud. Ja see aeg on olnud väga eriline, on raske, kuid on ka lõbus. Kui olin kaks päeva koolitusel ning läksin tagasi tööle, siis lapsed kohe küsisid, kus Sa olid, nad märkavad kohe, kui olen eemal olnud. Nad panevad tähele kõike seda, mida ei peaks panema ja seda mida võiks kuulata ja tähele panna, nad ei kuula. Muidugi alati on erandeid ja vahel ikka kuulavad ka. 

Oli aeg kus teatud põhjustel käisin pigem õhtuses vahetuses, lapsed olid sel ajal juba õues. Nad jooksevad vastu tervitama. Olin umbes viis minutit või natuke rohkem tööl olnud, kui äkki üks laps märkas mind ja jooksis tervitama. Varem on ka selline olukord olnud, et üks laps märkab pisut hiljem, et olen tööl ja siis jookseb kõigile kuulutama. Või siis kui lähen rühma ja mind märgatakse, siis on vaja kohe kõigile kuulutada. 

Kuigi ma olen veel täiesti algaja õpetaja, tunnen, et see töökoht on täielikult minu jaoks. Ma usun tõesti siiralt, et see on Jumala vastus minu palvele. Nagu ma juba mainisin, et tahtsin juba lapsepõlves saada lasteaia õpetajaks, see oli mu unistus, aga nagu inimene ikka võib mõnikord teerajalt kõrvale minna ja õppida hoopis midagi muud. Tänaseks mõistan, et ma tahan edasi liikuda selles valdkonnas. Tahan minna õppima magistrisse eesti keele kui teise keele õpetajaks, kui Jumal lubab ja laseb sellel juhtuda. Ja edaspidi tahaks Narva Kolledžisse minna, et õppida koolieelse lasteasutuse õpetajaks mitmekeelses õpikeskkonnas. 

Ma poleks iialgi arvanud, et satun vene lasteaeda, aga praegu ma ei kujuta ennast väga ette muus lasteaias. Mulle nii meeldib just see, et ma ei tööta eesti lasteaias, kuigi usun, et eesti lasteaias oleks sama vahva, siis saaksin lastest aru ka. 😃Ma olen nii õnnelik ja tänulik, et mu tööandja oli valmis mind tööle võtma, kuigi mul pole pedagoogilist haridust veel ja kogemus on täiesti null. Ma olen nii tänulik, et mind on vastu võetud. Ma siiralt loodan, et Jumala abiga see jääb see lasteaed praegu minu töökohaks pikemaks ajaks, et ma saan kooli minna ja õppida ning õpitut rakendada, et ma saan käia koolitusel ning võtta kaasa huvitavaid ideid, et ma saan iga päevaga rohkem kogemusi ja oskusi ning teadmisi ja et minu õpetamisviisid muutuvad järjest tõhusamaks ja lõbusamaks. 

Ma usun, et Jumala abiga on absoluutselt kõik võimalik. Ma usun, et Ta on mind pannud just sellesse lasteaeda. Ma usun, et ma olen võimeline õppima ja arenema ja loodetavasti olen selle viie kuuga juba natukene parem võrreldes sellega, milline olin esimesel päeval. 

Unistada tuleb suurelt. Kõik on võimalik sellele, kes usub. Kuigi mõnikord on seda raske uskuda, siiski unistused täituvad jah, selleks tuleb ise natuke vaeva näha, aga mitte kunagi ei tohi alla anda. Ükskõik kui palju Sa kukud, alati tuleb püsti tõusta ja edasi liikuda. Ükskõik kui palju Sa ebaõnnestud, kõigist neist saab õppida ja edasi liikuda. Enne seda töökohta saatsin sadu CV-sid erinevatesse kohtadesse, kusagile ei tahetud mind (tõsi, Rimis ma töötasin neli kuud, aga see polnud see õige töökoht), ma tahtsin alla anda, aga ma siiski ei andnud. Ma proovisin veel ja veel, kuni lõpuks sain töö, mida tõesti armastan kogu oma südamest. 

See ei kehti ainult unistuste töö puhul, vaid kõige puhul. Ära anna mitte kunagi alla. Tee seda, mida armastad ja Sa näed, kuidas aina uued võimalused ja uksed avanevad, Sa näed kuidas kõik raskused muudavad Sind tugevamaks. Ükskõik, kui raske ka poleks. Jumal on alati Su kõrval, kas Sa paned Teda tähele või ei, see on Sinu otsus, aga Jumal ei jäta Sind iialgi maha. Ta armastab Sind rohkem kui keegi teine iial seda teha suudab. Ära anna mitte kunagi alla ja Sa näed lõpuks imesid oma ümber, õpi märkama just neid kõige pisemaid imesid oma elus, siis teed vaikselt ruumi ka suurtele asjadele. 

Vene keel SPEAKLYga

Sain kooli kaudu võimaluse õppida Speaklyga ühte keelt kuu aega tasuta. Valisin vene keele. Olen seda äppi varemgi seitse päeva proovinud, kuid see aeg oli liialt lühike. Õppimist alustasin 26. märtsil ja tänaseks olen vene keelt õppinud pisut üle nädala, täpsemalt 11 päeva. Mulle hakkas selle äpiga õppimine nii meeldima, et uurisin aastase paketi kohta ja võtan selle, kui kuuajaline pakett läbi saab.

Olen omandanud 11 päevaga üle saja sõna. Olen vene keelt gümnaasiumis 3 aastat ja ametikoolis mõni kuu õppinud, kuid siiski nende sõnade seas on ka selliseid, mida ma varem õppinud ei ole või, mis on täiesti ära ununenud. Panin alguses päevaseks eesmärgiks 5 sõna, kuid see jäi väheseks, siis panin 10, seegi oli vähe, seejärel panin 15. Suuremat eesmärki hetkel plaanis panna ei ole, kuna 15 uut sõna päevas algajale on juba raske eesmärk. Samas, mõnel päeval suudan omandada ka rohkem kui 15 sõna. Üle ka ei tasu pingutada, kuna siis võib motivatsioon hoopis kaduda.Mulle meeldib, et äpis õpetatakse uusi sõnu, kuid korratakse ikka ja jälle vanu sõnu üle. Ühtesid ja samu lauseid peab ikka ja jälle kirjutama ja nii kaua kirjutama, kuni see on õigesti kirjutatud. Mulle meeldib, et aeg-ajalt tulevad lihtsad laused, mida ma pean kohe ise kirjutama. See arendab nii kuulamis kui ka kirjutamis oskust. Ja osasid lauseid tuleb õigesti järele öelda, mis arendab rääkimist. Ma olen juba omandanud piisavalt sõnu, et teha lihtsaid kuulamis harjutusi, mida saan lihtsalt kuulata. Soovi korral saan sama teksti kaasa lugeda. Ja võin ka tõlget lugeda, et tekstist aru saada. Kuulamisharjutusi soovitatakse mitu korda päevas kuulata, et harjutada kuulmise kaudu aru saamist ja uue informatsiooni omandamist. Lisaks kuulamis ja rääkimis harjutustele on seal muusikasoovitused, et kuulata lihtsamas keeles laule, mis aitab samuti keelt omandada.

Mis mulle veel selle äpi juures meeldib, et seal puudub pinge ja ma õpin ainult ise enda pärast, mitte selleks, et head hinnet saada. Tõsi, ma usun, et sellest oleks mulle kasu olnud ka siis, kui näiteks inglise keelega alustasin. Kui see äpp oleks varem olemas olnud ning seda oleks kooliõpilased saanud tasuta kasutada keele õppimiseks. Kahjuks 17a tagasi, kui ma kolmandas klassis käisin polnud veel nutitelefonegi, rääkimata sellisest äpist.  Kui ma mõnda sõna ei tea, siis ma ei saa halba hinnet, vaid pean seda sõna või väljendit lihtsalt rohkem harjutama. Te võib olla ütlete, et keeli saab ka tasuta õppida. Tõsi, on väga palju häid tasuta äppe, mille abil keelt õppida, kuid minu jaoks on see siiski hetkel kõige parem, kuna see on eesti keele baasil, selgitused on kõik eesti keeles, mis aitab mul kindlasti keelt paremini omandada.

Kuigi 17a tagasi mul seda võimalust polnud, siis täna on ja ma usun, et olen võimeline ka täna vene keele omandama, nii, et suudan seda vabalt rääkida. Minu ootused on kõrged, soovin, et aasta pärast oleks minu vene keele oskus vähemalt C1 tasemel. Tegin eile, 04.04.2020, vene keele tasemetesti, minu tase on loomulikult algtase, õigete vastuste protsent 25. Mina tegin oma keeletaseme testi siin, kuid kindlasti on palju teisi variante, kus keeleteste teha saab. Septembris 2020 ja jaanuaris 2021 kordan sama testi uuesti, et näha, kas on keeleoskus selle ajaga paranenud või mitte. Seniks aga hoian oma lootuse kõrgel, et olen võimeline omandama vene keele oskuse väga heal tasemel ja aeg-ajalt teiega, kuidas vene keele õppimine läheb.

Võrratult kaunis päev Viru rabas.

Eile, 27. septembril käisin koos sõbranna ja ühe noormehega Viru rabas matkamas. Ilm oli võrratult kaunis. Panin ennast liiga paksult riidesse, kuid kui hoidsin jope lukku eest lahti, siis polnud häda midagi. Mulle nii tohtutult meeldis see loodus, mis seal oli. Ma olen käinud küll Pääsküla rabas jalutamas ja palvetamas, kuid sellist vaatepilti pole sealt leidnud. 

Oli väga mõnus ja tore aeg koos Jumala ja toreda seltskonnaga. Jumal on tõesti võrratu ning suurem, kui oskan arvata.

Minu üks lemmik pilt Viru rabast.

Pildi kohta veel nii palju, et ma pole mingi professionaal ega kunagi fotograafiat õppinud, siiski on see minu arvates algaja kohta üks väga hästi õnnestunud pilt. :) 

See vana hea Sims...:D

Hei, armsad! Olen ühes blogijate grupis ning märkasin ühte postitust, kus keegi jagas oma puhkuseplaane. Ja küsis suurelt ringilt, kas seal on  simsifänne. :D Pean tunnistama, et see on vaieldamatlult lemmik arvutimäng, millest ma ei väsi vist kunagi, mis siis, et vanust juba 26 aastat! :D 

Ehk on ka teie seas neid, kes armastavad just simsi mängida. 

Olen mänginud põhimõtteliselt kõiki simsiseeria mänge, mõnda vähem ja mõnda rohkem. Kõige enam meeldivad mulle sims 2 simsid, sest need on kõige ilusamad, samas nad on ka kõige sarnasemad ja keeruline on näiteks, et kui ühel vanematest on blondid juuksed, siis ka lapsel. Tavaliselt lapsel tulevad ikka  teise vanema juuksed. Sims 3 simsid meeldivad vähem, aga nendega harjub ka ära ja üldiselt on sims 3  siiski parem kui sims 2, vähemalt minu arvates. Hiljuti proovisin sims 4 mängida, alguses tundus kuidagi nii võõras ja harjumatu, aga nüüd mulle täitsa meeldib see nendest mängudest isegi kõige rohkem. 

Mulle meeldib, kui beebist kasvab väikelaps, siis ta hakkab kõndima ja seda on nii nunnu vaadata. Mulle meeldib näiteks see, et laps ronib ise diivani peale ja tema liikumine ei ole nii piiratud kui eelmistes simsi mängudes. Mulle meeldib isegi see, et laps saab  segadust korraldada :D Jaa, vanemad saavad lapsele  unejuttu lugeda, et see tuttu  jääks. Ja niisama saavad ka raamatut lugeda või lapse voodil istuda. 

Marcus Halliday - Isa :) 

Maria Halliday - Ema :)

Elizabeth Halliday - Tütar :)



Rex Halliday - Koer :)

Selline mu armas perekond ongi :) Koera  võtsin kutsikana ja ei  teadnud, et ta nii suureks kasvab, aga mul vedas, ta on päris armas ja sõbralik peaks mainima.

Selline oli mu maja alguses. Rahakoodi ei kasuta. Ainult mõnesid koode, mis aitavad suhteid kiiremini arendada  ning oskuseid ja karjääri ka :D 

Siit tulevad mõned pildid ka mu praegusest kodust. Arengu ruumi on veel küllaga :) 

Armastan seda mängu, aga jään selle juures ka kristlaseks, sest mul mees ja naine on abielus. Ma küll suurt pulmapidu ei viitsinud teha ja arendasin suhteid koodi abil, aga see selleks. Igal juhul püüan mängida nii, et isegi mu simsi perekond on nö kristlased, st abielus ja kasvatavad koos lapsi ning ei lahuta. Mingi kiriku moodi koha ehitasin ka, et oleks koht, kus pulmi pidada :D (PS! Selle mõtte sain ühelt sõbrannalt, kuigi olen ka ise varasemates mängudes kirikut üritanud ehitada vähemalt :D.) 

Igal juhul olge õnnistatud!

Niisama mõtteid...(Avaldatud: 08.01.2019)

​Armsad lugejad, ma pole jällegi tükk aega midagi postitanud. Ma isegi ei tea, kas ja kui palju teid lugemas käib, loodan, et paari inimeseni ehk ikka see tekst jõuab, kunagi ehk jõuab ka rohkem kui paari inimeseni.

Mulle väga meeldib ise kirjutada, aga ka lugeda teiste postitusi. Olen täheldanud seda, et ükskõik, mida ka ei postitataks, siis alati on keegi, kes peab midagi negatiivset ütlema. Mõistan kriitikat ja kõigega ei peagi nõustuma, ma ka ei nõustu. Mind aga teevad kurvaks kurjad, negatiivsed kommentaarid. Näiteks kui keegi on saanud hakkama kohutavalt ebaõiglase teoga, siis soovitakse selle teo tegijale needust ja halba, aga milleks? Kuidas on need inimesed, kes teisele halba soovivad oma mõtlemise ja käitumise poolest paremad? Ei ole ju!

Nii kurb on lugeda pidevalt halvustavaid ja süüdistavaid kommentaare. Tihti peale need ei  ole lihtsalt kriitika vaid konkreetselt süüdistavad kommentaarid. Tihti inimesed ei anna endale isegi aru, mida nad teevad.

Ma lihtsalt ei mõista, miks on vaja nii palju negatiivsust. Kellegi süüdistamine, mustamine, laimamine ei muuda ju mitte midagi. See ei too kedagi tagasi. Sellega tehakse haiget iseendale ja tihti ka kaasinimestele, kes pole üldse milleski süüdi. Miks ei võiks inimesed olla kokkuhoidvamad ja hoolivamad üksteise suhtes. Miks ei võiks inimesed üksteisele head soovida. See ei ole ju nii raske. Miks peab olema meis nii palju vihkamist üksteise suhtes.  Mis see meile annab?  - Mitte midagi.

Päris kindlasti ei saa ma panna kõiki ühte patta, ma ei teegi seda. Omast kogemusest võin öelda, et eestlaste seas on väga palju hoolivaid ja üksteist toetavaid inimesi. Minugi ümber on armsaid ja hoolivaid inimesi nii neid, keda ma tunnen kui ka neid, keda ma isiklikult ei tunnegi. Ma olen kõigile neile väga tänulik, et nad on osa mu elust.

Ma ei taha ka öelda seda, et ma ise olen täiuslik. Ei ole ja ei peagi olema. Olen teinud minevikus, teen praegu ja küllap ka tulevikus vigu, mille üle ma ei ole uhke. Jumala armastus on aga mind kätte saanud ja ainult tänu sellele, suudan jääda positiivseks. Sellest hoolimata küllap ma kõlan ka ülbelt, kui kusagil sõna võtan ja tunnen, et lihtsalt ei saa vait olla.
Ma vabandan, kui olen kõlanud kusagil ülbelt või üleolevalt, see pole kunagi olnud mu eesmärk. Pigem on eesmärgiks olnud juhtida tähelepanu liigsele negatiivsusele, mis meie hinges on ja sellele, et me võiksime olla lihtsalt heatahtlikumad üksteise suhtes ja soovida rohkem head.

Kõigile teile, kes te loete mu blogi tahan ma soovida rohket õnnistust, unistuste täitumist, sisemist rahu ja edu kõiges, mis ette võtate. Palun olge head ja andke endast kuidagi märku, et teaksin kas ja kui paljud mu blogi üldse loevad. Kas mul on mõtet sellega jätkata, kas võiksin tihedamini postitada, kui jah, siis millest võiksin rääkida? Jään ootama teie ideid. 😊


Minu facebooki leht

Sügislaager (Avaldatud: 04.12.2018)

Osalesin sel sügisel, 19-21. oktoober noorte sügislaagris. See oli üks lahedamaid kogemusi, mis mul on olnud. Enne laagrit oktoobri kaks esimest nädalat oli mul puhkus, millest suurem osa olin haige. Nimelt oli mul umbes kuus päeva järjest õhtuti palavik ja mitte väike. Köha oli ka päris korralik. Olin kusagilt kopsupõletiku saanud. See oli päris kohutav kogemus, sain antibiootikumid peale ning laagriajaks olin juba terve. Jumal siiski tahtis, et sinna laagrisse saaksin. Reedel, 19. oktoobril oli mul seminaritöö kaitsmine, mis lükkus päris palju edasi ajaliselt, aga mul oli vaja kahese bussi peale jõuda. Sain oma töö kaitstud, õnneks positiivse tulemusega (seda ma kohe ei teadnud, alles bussis sain teada. Tormasin siis bussijaama, et pilet osta, avastasin, et kõik piletid olid välja müüdud aga mul oli vaja bussi peale saada. Jäin siis ootama, et äkki mahun ikka peale ja ma sain peale. Nüüd tagant järgi mõeldes, oli see Jumala juhtimine. Laagris olles kõige meeldejäävam ja parem oli laupäevaõhtune palveteekond. Saime käia ja mõtiskleda ning palvetada, oli võimalus ka eestpalveks. Kui esimest korda tahtsin eestpalvele minna, siis olid need inimesed hõivatud, kelle juurde ma konkreetselt minna tahtsin. Ootasin natuke ja läksin tagasi palveteekonnale ja peale seda läksin eestpalvele.

Seda, mis seal toimus peab ise kogema. Need inimesed ei saanud mu eest väga kaua palvetada, kui ma hakkasin nutma. Ma olin suhteliselt nõrk ja suutsin vaevu püsti seista. Ühel hetkel üks neist küsis, kas tahan panna põlvili ning alistuda Jumalale. Ma tahtsin, sest ma olin nagunii nõrkemas. Tõenäoliselt ma oleks ise lõpuks põlvili vajunud. Nii ma olin siis silmili maas ja nutsin, samal ajal kui minu eest palvetati. Järgmisel päeval kõnetas mind laagris üks kirjakoht 1Kr 15:10: „Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.“ See kirjakoht ei käinud laagris kordagi läbi, küll aga sobis see laagri teemaga: „Armu läbi…“

Tõesti, Jumal on olnud armuline minuga. Tema armastus minu vastu on olnud suurem, kui ma eales oskan ette kujutada. Jumal armastab mind rohkem kui keegi teine seda iial teha suudab. Jumalaga koos olla on nii-nii hea. Vaid edasi, vaid edasi koos Kristusega. 

Milline vägev Jumal mu elus tegutseb! (Avaldatud 02.12.2018)

Viimasest postitusest on möödas juba üle aasta, kuid vahepeal on väga palju juhtunud. Mu elu koos Jumalaga on olnud nagu ameerika mäed, üles-alla-üles-alla. Mu elus oli periood, mil läksin Jumalast eemale, sest arvasin, et see pole minu jaoks. Ma arvasin, et see kõik on nii mõttetu, leidsin, isegi, et mu elul pole mitte mingit mõtet ja soovisin endalt elu võtta. Ma astusin sammu selle suunas, et seda teha, kuid tänu Issandale, ma olen elu ja tervise juures ja mu enesetapukatse ei õnnestunud. Võib olla minu meetod polnud piisavalt hea, kuid ma usun, et suurem osa selles on siiski Jumala armul ja inimestel,  kes on minu eest palvetanud ja võidelnud. Need inimesedki on minu elus vaid tänu Jumala armastusele. Piibel ütleb, et õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda (Jk 5:16).

Ma olen päris mitmeid kordi läinud eemale ja arvanud, et kristlus pole minu jaoks, kuid mitte ükski kord pole ma leidnud rahu. Viimane kord viis see mind depressioonini, minu peas olid jälle enesetapu mõtted. Ma vihkasin oma elu. Ma vihkasin Jumalat, ei tahtnud Teda tunnistada, lükkasin Ta endast eemale, kuid rahu ma ei saanud. Ma ei lugenud Piiblit ega palvetanud, sest ma arvasin, et see pole minu jaoks. Ma lasin vaenlasel endale pidevalt valetada, saamata sellest ise aru.

Jumal aga ei jätnud mind maha. Ta oli ustavalt koguaeg mu kõrval. Ta ei lasknud mul teist enesetapu katset teha, vastupidi ma olin sunnitud end kokku võtma ja astuma samme selleks, et mitte nii jätkata. Ma hakkasin uuesti Piiblit lugema ja see juba muutis tasapisi minu mõtteid ja hoiakuid. Ma hakkasin palvetama ja Jumalat taas otsima. Psalm 91:5 ütleb: „Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.“ Jr 29:12  ütleb: „Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.“ Ühel ingliskeelsel jumalateenistusel rääkis pastor sellest, et siin on inimene, kes arvab, et on andestanud, kuid tegelikult ei ole. See käis minu kohta, see puudutas mind nii palju, et ma hakkasin sel teenistusel nutma. Siis ma sain aru, miks mul oli teatud inimesega nii raske suhelda. Peale seda tegin Jumala abiga otsuse, et ma tahan andeks anda. Ma tahan, et midagi muutuks ja Jumal aitas mind. Täna ma julgen väita, et Jumal on seda sõprust muutnud ja ülesehitanud. Piiblist võib näha, seda, et kui Jumal sekkub olukordadesse siis need saavad lahenduse ja palju parema lahenduse kui inimene iial oskab arvata. Ma usun, et see käib ka selle sõprussuhte kohta. Jumal sekkus ja see suhe on vähemalt minu arvates palju parem, kui ta enne üldse oligi. Ja ma olen nii õnnelik ja tänulik, et see nii on ja ma usun, et Jumalal on minule veel palju varuks. Jumal pööras olukorra ümber siis kui olin otsustanud anda see Jumala kätte täielikult ning usaldada, et Tema teab, mis on parim. Enne seda lubasin Jumalale, et ma ei osta mitte ühtegi lotopiletit. Ma nägin seda, et minul selles õnne pole ja see on üks raha raiskamine. Jumala abiga olen seda lubadust pidanud suvest alates ja see on olnud parim otsus, mille langetasin. Kuna ma lubasin seda Jumalale, siis ei saa ma sellest lubadusest enam taganeda ja ma ei tahagi.

Olen hakanud mõistma seda, et ei ole mõtet joosta ära Jumala juurest, sest see ei muuda olukorda paremaks pigem just hullemaks. Jumal on õpetanud mind väärtustama inimesi enda elus. Raskused ongi vajalikud selleks, et kasvada ja saada tugevamaks. Jumal on mind õpetanud panema Teda esikohale kõiges, mis ma teen. Tema peab olema minu elus valitseja ja kuningas. Tema peab valitsema minu südame troonil, sest siis Ta saab olukordi muuta nii nagu Tema tahab neid muuta.

Olen mõelnud, et paljud joovad alkoholi selleks, et tunda end lõbusalt. Mina olen näinud näiteks laagrites seda, et selleks, et tunda end hästi ja lõbusat pole vaja alkoholi, piisab sellest, kui Jumal oma Püha Vaimuga tuleb kohale ning paneb inimeste südamesse üleloomuliku rõõmu. Ja eks laagrites juhtub nii, et üleväsimus teeb ka oma töö. Isiklikust kogemusest tean, et alkohol toob minu ellu vaid probleeme. Esiteks tunnen ise ennast halvasti ja süüdi, teiseks see võib rikkuda suhteid inimestega ja päris kindlasti rikub see suhet Jumalaga. Vot see on täiesti mõttetu, vähemalt minu jaoks.

Mõned inimesed  arvavad võib olla seda, et kristlased ei joo alkoholi, sest nad ei tohi. Ma ütleks, et see on valearusaam. Pigem on asi selles, et enamus kristlasi lihtsalt ei taha seda teha, sest sellest pole kasu. Piiblis on kirjas 1Kr 6:12 Öeldakse: „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski kõigest ei ole kasu. „Mulle on kõik lubatud!” - Siiski miski ärgu saagu meelevalda minu üle! Ma pole kunagi olnud suur alkoholi sõber, kuid mõned korrad olen siiski joonud ja isegi need harvad korrad on mulle toonud pigem probleeme kui rõõmu. Ma pole nende tegude üle uhke, ma olen kõigest inimene ja eksin. Olen õppinud oma vigadest ning teinud otsuse, et alkoholil ei ole ei täna ega tulevikus kohta minu elus. Ma ei kritiseeri inimesi, kes mõnikord joovad alkoholi, see on nende otsus ja nende elu. Jumal on see, kellele nad ühel päeval peavad aru andma. Mina olen lihtsalt loobunud sellest ja ei ole sellega midagi kaotanud.

Jumal on tõeliselt vägev, Ta on mu kõrval olnud koguaeg. Ta ei ole mind kunagi maha jätnud ning Tema juurde tagasi tulemine on olnud parim otsus. Olen õppinud armastama Jumalat üle kõige ja ma ei taha enam alla anda ega minema joosta. Ma vajan oma Jumalat üle kõige ja ma niikuinii ei saa ilma Temata ja ma niikuinii ei ole ilma Temata õnnelik. Jumal on nii-nii hea ja nii-nii vägev. Ta on püha ja õiglane.

Järgmises postituses räägin sellest, mida Jumal tegi sügislaagris. Õnnistusi! 

Jumal on nii äge/God is so cool (Avaldatud: 15.04.2017)

Hei armas lugeja! Pole enam ammu midagi kirjutanud. Koolis on olnud kiired ajad ja pole olnud aega blogida. Selle eest on mul teiega üks äge tunnistus jagada. Eile õhtul üheteistkümnest kuni täna õhtul üheteistkümeni toimub Valguse Tee koguduses palve24 üritus, millest võtsin osa. Tulin sealt paar tundi varem ära, kuna olen tõesti väga väsinud. Olen järjest üleval olnud umbes 40 tundi. Kogemus, mille sealt sain oli väga vägev.

Vaatasime filmi Passion, mis rääkis Jeesuse kannatustest, kui Ta läks ristile. See oli päris kohutav, kuid samas aitas mul mõista, kui väga Jumal mind ja ka Sind, armas lugeja, armastab. Usun, et selle filmi vaatamine muutis minu sees midagi. Enne palve24 üritust oli võimalik saata palvesoove, olin ka ise saatnud palvesoovi sinna. Üks korraldajatest oli kirjutanud palvesoovid paberite peale ning need jagati inimestele, et need läheksid koguduse ette ja palvetaksid nende pärast. Viiksid need soovid Jumala ette.

Ma ei saanud kohe lehte ja olin pettunud natuke isegi. Mina, kes ma olen arg ja ei julge tavaliselt kusagil ette minna, tahtsin minna ja kellegi soovi pärast palvetada. Kui nüüd mõelda, siis Jumal pani tähele seda soovi ning hiljem sain ühe lehe ning võimaluse minna ette. Esimesena ma muidugi ei julgenud ette minna ja väga ei tahtnud ka, aga umbes neljandana läksin ja ületasin ennast mitmekordselt, sest esiteks oli etteminek juba eneseületamine ning teiseks palve ettelugemine ning selle eest ka valjusti palvetamine oli väga suur ületus. Enne kui ette läksin ütlesin endale, et meile ei ole antud arguse vaimu. Värisesin, aga samas olin õnnelik, et ületasin ennast väga palju. Oma jõust poleks seda iialgi julgenud teha.

Mis mulle veel väga meeldis oli ülistuse osa, kus võisin end täiesti vabalt tunda ja valjusti kaasa laulda, hoolimata sellest, kas oskan laulda või mitte, sest see polegi oluline. Ma olin täiesti vaba ja lihtsalt ülistasin, hoidsin silmi kinni ja mul oli täiesti ükskõik, mida teised minust arvavad, kui üldse midagi arvavad. Jumal tegi mu lõpuks ometi täiesti vabaks ja andis mulle julgust teha midagi, mida ma pole kunagi varem teinud.

Käisin ka eestpalvel kaks korda ning pastoriga rääkimas, kuigi mul polnudki selleks ajaks midagi rääkida, sest need asjad, millest rääkida oleks võinud, olin juba ära pannud patukotti, et need ära põletataks. Olin lahti lasknud juba nendest asjadest.

Lisaks kõigele oli mul julgus palvetada koos kahe täiesti võõra inimesega. Ühega neist suhtlesin küll natukene eelnevalt ja mingil määral suutsin isegi nii mõnelgi korral julgustada selle sama kirjakohaga, et meile ei ole antud arguse vaimu.

Olgugi, et see aeg oli väsitav kuna olen olnud järjest kaua üleval, oli see üks vägev aeg. Jumal andis mulle julgust teha asju, mida ma enese jõust poleks iial teinud. Ta aitas mul tunda end nii täiesti vabalt ja lahti lasta kõigest, mis takistab vabalt tundmist. Olen täiesti kindel, et Jumal juhtis mind, et sellest üritusest osa võtaksin. Ta tahtis minu elus midagi muuta ja Ta sai seda teha. Vabadust, kui sellist olen nii kaua igatsenud ja nüüd sain lõpuks kätte selle, et võin end vabana tunda ja lihtsalt olla Jumala ligiolus. Võin tunda kui armunud teismeline. 

​

Hey, dear reader. I haven’t written for a long time. I have been busy at school and haven’t have time to blog. I have a really cool testimony to share with you. There is prayer24 from yesterday evening at eleven a clock till today evening eleven a clock. I took part in it. I left two hours earlier because I was really tired. I have been awake about 40 hours but experience that I got from there was really powerful. 

We watched a film the Passion that was about Jesus’s suffering when he went on a cross. It was terrible but it also helped me to understand how much Jesus loved me and also you dear reader. I believe that watching this film has changed something in me. Before prayer24 there was possibility to send some prayer requests. I had also sent one. These were written on the sheet of paper and were shared to people that they went in front of the church and prayed for them.

I didn’t get a sheet of paper at first and I was disappointed a little bit. I really wanted to go in front of the church to pray for someone although I was very shy. I got that chance and I did it! I got over myself. I went in front, I read the prayer and I prayed by loud voice. I got over myself for several times. I was shaking but it was amazing feeling because I did something that I have never done before.

I really enjoyed worshiping time. I felt so free. I didn’t care what others thought about me because it didn’t matter. God made me totally free.

Two times I went for prayer and spoke to pastor. I didn’t had anything to talk about because I had put everything into bag to burn them. I had let them go.

I prayed also with two persons that I didn’t know. One of them I talked before during this event. I also encouraged her with same scripture that we were not given the spirit of fear.

Although the time has been tiring because I have been awake very long time. It has been really powerful time. God gave me so much courage to do things that I have never done before. He helped me feel so free and let go everything that prevent me. I am sure that God has lead me to take part in this event. He wanted to change something in my life and he could do it. I have missed freedom for a long time and now I have got it finally that I could feel so free and spent time in the presence of God. I can feel like enamored teenager.

Jumal on minu valinud (Avaldatud: 14.02.2017)

Hei armsad sõbrad ja lugejad! Ma pole pikalt postitada jõudnud, kuna olen olnud väga hõivatud, asju, mida vaja teha on liiga palju ning aega kõige tegemiseks liiga vähe.

Täna aga tahan teiega jagada seda, mida õppisin piiblit lugedes. Ma olen kirjutanud oma lapsepõlvest, et olin koolikiusamise ohver. Ma olin justkui prügikasti visatud rämps, kellega ei tahetud tegemist teha. Mul polnud eakaaslastest sõpru ega neid, kes oleksid minusse rohkem uskunud. (Pean silmas, et eakaaslased ei uskunud minusse) Ma olin nõrgim lüli klassis, kelle peale võis sülitada.

Täna kõnetas mind väga kirjakoht: 1. Korintlastele 1:27 Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 28 Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on,  29 et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees. Toetudes sellele kirjakohale saan ma öelda, et Jumal on valinud minu, kes ma olen olnud narr (kiusatud ja ära põlatud põhikoolis), nõrk (enesehinnang on null), maailma meelest alamast soost ja halvaks pandud see, kes mtte midagi ei ole (minu eakaaslased ei uskunud minusse ega hoolinud minust, olin nende jaoks vaid rämps). Jumal on valinud minu, kes ma ei ole olnud silmapaistvate tulemustega. Ta on valinud minu, et tooksin au Tema nimele, mitte ei kiitleks sellest, et mina olen tubli ja saan ise hakkama. Ega ikka ei saa küll üksinda hakkama, kuid koos Jumalaga igal juhul.

Selle kirjakoha kaudu mõistsin, et Jumal valib oma töö jaoks just need inimesed, kes maailma arvates midagi ei vääri. Elu ja tunnistused on näidanud, et raskete sõltuvustega nagu näiteks narkomaania või alkoholismiga võidelnud inimesed on tulnud sellest välja ja leidnud tee Jumala juurde, kes on nende elusid totaalselt muutnud. Need inimesed on samuti olnud maailma poolt prügikasti tõugatud, kuid mitte Jumala poolt.

Kord käisin kuulamas Gary Wilkersoni, kes rääkis oma pojast, kes oli kasvatatud Jumala armastuses, kuid ometi tegi valed valikud ning läks teelt kõrvale ja sattus vangi, kuid Jumalale pole midagi võimatut ning Ta päästis selle mehe vangist välja.

Hakkan ka mõistma seda, mida tähendab mõte, et „Ka kõige hallimast hiirest võib saada täht!“Aina enam mõistan, et see lause käib minu kohta. Olin põhikoolis hall hiireke, kellest ei arvatud midagi. Tänaseks õpin ülikoolis, mis pole kerge, kuid koos Jumalaga ja vaid koos Temaga ma saan hakkama ning lõpetan kooli. Vaid koos Temaga lähen läbi kõigest.

Jah, inimesed saavutavad häid tulemusi ka ilma Jumalata, kuid ma olen täiesti kindel, et sügaval sisimas tunnevad nad millestki ikka puudust ka siis, kui neil on pealtnäha kõik olemas: elukoht, hea töö, armastav abikaasa, toredad lapsed. Sügaval sisimas nad tunnevad ikka, et midagi on puudu. Nad ei taha seda endale tunnistada.

Olen valinud käia oma teed koos oma armastava Isaga. Tema, kes on kogu maailma Looja, kes on maailma Kuningas, armastav Isa. Tema, kes on minu Issand. Tema, kellele võin alati 100% kindel olla. Tema, kes on minu Kalju ja Kindlus, kellele rajan oma elu. Tema on valinud mind, Tema on armastanud mind nii palju, et on andnud oma Poja, kes on surnud ristisurma selleks, et minul oleks elu. Tema on valinud mind selleks, et näidata oma vägevust.

Armas lugeja, Jumal kutsub ka sind. Jumal tahab ka sulle anda igavese elu. Jumal armastab ka sind rohkem, kui keegi iial seda teha suudaks. Jumal on valinud ka sind! Ja sinu valik on, kas sa võtad selle vastu või ei. Jumalaga koos käimine ei ole lihtne, kuid see on väärt rohkem, kui arvatagi oskad! 

Ülistan sind

Issand ülistan Sind,
siis kui kõik on katki mu sees
Seisan murtuna Su ees.
Tean, Sa armastad mind

Tõstan oma käed Su poole,
usaldan oma elu Sinu hoolde.
Mu Issand, kutsud koormatuid Sa
Sinu juurde tahan jääda ma.

Olen valmis kõigest loobuma,
et Sinu armastusse juurduda
Kuulun täielikult Sulle ma
oled hea ja armuline Sa.